ჩვენი სიამაყე
swrafad icvleba dRes movlenebi, icvleba Rirebulebebi, magram arsebobs faseulobebi, romlebic TavianTi rolisa da daniSnulebis mixedviT ar eqvemdebareba movlenaTa mdinarebas, garemoebaTa cvalebadobas. saqarTvelosTvis erT-erTi aseTi simdidrea ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universiteti. albaT gagviWirdeba davasaxeloT msoflioSi meore iseTi universiteti, romelic dasabamidanve erovnul niadagze aRmocenebuliyos, imdeni madli da sikeTe moetanos erisTvis, rogorc Tbilisis saxelmwifo universitets. igi aris Cveni eris WeSmariti taZari, Cveni mecnierebisa da kulturis uqrobi kera.
SemTxveviTi araa, rom qarTveli eris cnobierebaSi Tbilisis saxelmwifo universiteti erovnul siamayed, Cveni sulieri SesaZleblobebis Tavisebur simbolod da ganumeorebel erovnul fenomenad aRiqmeba. universitetisadmi aseTi damokidebuleba ki momdinareobs TviT misi mesveurebisagan. didi ivane javaxiSvili Turme yovelTvis quds moixdida, mokrZalebiT Sexedavda da ise Seabijebda universitetis karibWeSi. aseTi amaRlebuli damokidebulebis CamoyalibebaSi, cxadia, Tavisi roli Seasrula im faqtmac, rom universitetis brZenma mesveurebma misi gaxsna daamTxvies didi qarTveli mefis – daviT aRmaSeneblis xsenebis dRes. diax, Tbilisis universiteti gaixsna 1918 wlis 26 ianvars (axali stiliT 8 Tebervals). mTelma erma izeima es istoriuli dRe.
maSindeli damoukidebeli saqarTvelos erT-erTi mSenebeli da TvalsaCino moRvawe akaki Cxenkeli, romelmac saqarTvelos erovnuli sabWos saxeliT gaxsna pirveli qarTuli universiteti, ase igonebs am dRes: `CemTvis Znelia mogoneba, ra vTqvi am dRes Tavmjdomaris savarZlidan. maxsovs mxolod araCveulebrivi mRelvareba, gulis tokva, romelic ganvicade. da gana marto me! amave gancdas advilad amoikiTxavdiT sxva damswreTa saxezec. didi iyo maTi ricxvi, xalxs ver itevda sazeimo darbazi, verc ganieri derefnebi, TviT ezoSi bevri kankalebda sicivisagan, magram xalxi mainc idga da uerTdeboda darbazidan miRebul ovaciebs~.
dRes ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universiteti Tavisi arsebobis 100 wlis iubiles zeimobs. saxelovanma iubilarma, Cvenma WeSmaritad erovnulma taZarma warmatebiT Seasrula Tavisi ZiriTadi mizandasaxuloba – samSoblos aRuzarda esoden saWiro pirveli erovnuli kadrebi, safuZveli daudo mecnieruli kvleva-Ziebis mraval mimarTulebas da amiT pirnaTlad moixada vali didi ilias anderZis winaSec.
saiubileo werilSi, vfiqrobT, interesmoklebuli ar iqneba mkiTxvels movuTxro iubilari universitetisa da misi pirveli – sibrZnismetyvelebis (filosofiis) fakultetis mokle istoria da rogorc am fakultetis kursdamTavrebulma, movigono Cemi 50-wliani xandazmulobis studenturi (da ara marto studenturi) STabeWdilebebic.
Tavdapirvelad, univeristeti warmodgenili iyo mxolod erTi – sibrZnismetyvelebis anu filosofiis fakultetiT. meamayeba, rom mec am fakultetis (fsiqologiis specialobis) kursdamTavrebuli var. arasodes damaviwydeba, rom 50 wlis winaT, universitetis naxevarsaukunovan iubiles, jer kidev mis kedlebSi myofi gonioeli studenti, gamovexmaure patara weriliT, romelic daibeWda imdroindel gazeT `sabWoTa aWaraSi~ (2.10.1968, #209) saTauriT – `Seni kalTidan~. saTuTad vinaxav ukve gayviTlebuli gazeTis am nomers, romelSic ilia vekuas, akaki SaniZis, maTe mirianaSvilis, iase cincaZis, aleqsandre noRaidelis, xariton axvledianis da sxva gamoCenili adamianebis saiubileo werilebisa da mogonebebis gverdiT dabeWdilia Cemi mokrZalebuli werilic.
sibrZnismetyvelebis fakultetis pirvel dekanad arCeuli iyo didi qarTveli mecnieri ivane javaxiSvili, romelic petre meliqiSvilis sityvebiT rom vTqvaT, `brZandeba erTaderTi damaarsebeli, sulisCamdgmeli da erTaderTi raindi Cveni universitetisa. aq mas veravin Seetoqeba da Seeziareba~.
universitetis damaarsebelTagani akaki SaniZe ixsenebs: aravis eeWveboda, rom axlad daarsebuli universitetis reqtori unda yofiliyo ivane javaxiSvili, magram swored misi daJinebuli TxovniT, odesis universitetidan Camoiyvanes evropaSi ufro cnobili mecnieri, profesori petre meliqiSvili da mas Caabares qarTuli universitetis pirveli reqtoris savarZeli. ase gansaja didma ivane javaxiSvilma, vinaidan ase sWirdeboda erovnul saqmes.
universitetSi studentebs, sxvebTan erTad pirvel leqciebs ukiTxavdnen axalgazrda profesorebi – dimitri uznaZe da Salva nucubiZe, romlebmac Semdeg msoflio aRiareba moipoves. aRsaniSnavia, rom universitetSi rigiT mesame leqcia, ivane javaxiSvilisa da korneli kekeliZis Semdeg waikiTxa dimitri uznaZem, riTac imTaviTve gaesva xazi fsiqologiuri mecnierebis adgils sauniversiteto swavlebaSi.
akademikos dimitri uznaZis saxelTan mWidrodaa dakavSirebuli qarTuli mecnieruli fsiqologiis dafuZneba-ganviTareba. dRidan misi daarsebisa gardacvalebamde (1950 weli) igi saTaveSi edga universitetis fsiqologiis kaTedras. dimitri uznaZe avtoria saqveynod cnobili axali fsiqologiuri koncefciisa, romelsac msoflio fsiqologiuri sazogadoeba icnobs ganwyobis Teoriis saxelwodebiT. mis eqsperimentul Seswavla-ganviTarebaSi didi wvlili Seitanes swavlulis mowafeebma: akademikosebma a. boWoriSvilma, r. naTaZem. a. frangiSvilma, profesorebma m. norakiZem, z. xojavam, b. xaWapuriZem, S. CxartiSvilma, S. nadiraSvilma da sxvebma. maTi gamokvlevebi, ZiriTadad, universitetis fsiqologiis laboratoriaSi iyo Sesrulebuli. swored Tbilisis universitets da mis erT-erT damaarsebelTagans – dimitri uznaZes daekisra istoriuli misia, daefuZnebina qarTuli fsiqologiuri mecniereba, Seeqmna qarTuli fsiqologiuri literatura, daemuSavebina qarTuli fsiqologiuri terminologia da aRezarda qarTvel fsiqologTa pirveli kadrebi.
Tbilisis universitetis roli qarTuli fsiqologiuri mecnierebis ganviTarebaSi imdenad didi iyo, rom 1941 wels axlad Camoyalibebul saqarTvelos mecnierebaTa akademiis sistemaSi daarsda fsiqologiis pirveli instituti yofil sabWoTa imperiaSi. misi direqtori d. uznaZe iyo pirveli akademikosi fsiqologTa Soris. aRsaniSnavia, rom yofil sabWoTa kavSirSi umaRlesi samecniero (sadoqtoro) xarisxebis mimniWebeli specializebuli sabWo mxolod moskovsa da TbilisSi arsebobda, rac kargad miuTiTebs d. uznaZis mier daarsebuli qarTuli fsiqologiuri skolis did mecnierul wonaze, rac Tavis droze aRiares fsiqologiis ucxoelma klasikosebmac – frangma j. piaJem da rusma l. rubinSteinma. didad samwuxaroa, rom es instituti dResdReobiT gauqmebulia.
1950 wlidan 1984 wlamde (gardacvalebamde) universitetis zogadi fsiqologiis kaTedras xelmZRvanelobda akademikosi revaz naTaZe. igi iyo ara marto gamoCenili mecnieri da virtuozi eqsperimentatori, aramed sworupovari leqtori da pedagogi. studentobis dros bedniereba mqonda sistematurad momesmina misi leqciebi da monawileoba mimeRo mis seminarebSi. revaz naTaZe auditorias ipyrobda masalis brwyinvale gadmocemiT, araCveulebrivi daxvewili azrebiT, misawvdomobiT da Taviseburi Sinagani gznebiT, romelic studentebsac gadmogvecemoda xolme.
filosofiuri azrovnebis ganviTarebas saqarTveloSi mdidari tradiciebi aqvs. amaSi rom davrwmundeT, sakmarisia gavixsenoT kolxeTis akademia, romelic meoTxe saukuneSi qalaq fazisSi arsebobda, agreTve gelaTisa da iyalTos akademiebi, romlebic filosofiuri kvleva-Ziebis sakmaod Zlieri centrebi iyo Sua saukuneebSi. SemTxveviTi araa, rom daviT aRmaSeneblis TaosnobiT aRmocenebul gelaTis akademias Tanamedroveni `sxva aTinad~, `aRmosavleTis meore ierusalimad~ moixsenieben.
universitetis daarsebis pirveli dReebidanve qarTuli filosofiuri azrovnebis ganviTarebas saTaveSi Caudga akademikosi Salva nucubiZe. marTalia, man Tavisi bunebiT momadlebuli niWi, farTo erudicia da kvlevis maxvili unari Semoqmedebis mraval sferoSi gamoavlina, magram pirveloba mainc qarTuli filosofiuri kulturis ganviTarebasa da mis mier erovnuli filosofiis istoriis dafuZnebas unda miekuTvnos.
Semdeg Salva nucubiZes mxarSi amoudgnen profesorebi s. danelia, m. gogiberiZe, k. baqraZe, s. wereTeli, S. xidaSeli, ufro mogvianebiT g. TevzaZe, n. WavWavaZe, z. kakabaZe, g. banZelaZe, m. WeliZe da sxvebi. aRsaniSnavia, rom akademikosebis Salva nucubiZisa da Salva xidaSelis tradiciebis gamgrZeleblad dRes iTvleba baTumis saxelmwifo universitetis profesori mixeil maxaraZe. am mecnierTa mravalricxovanma fundamenturma gamokvlevebma kidev ufro aamaRla qarTuli filosofiuri azrovnebis ganviTrebis done.
studentobisa da aspirantobis wlebSi (momdevno periodSic) bevri gamoCenili mecnieris leqcia, sajaro gamosvla Tu moxseneba momismenia, magram veraferi Seedreboda baton Salvas uaRresad STambeWdav leqciebs. igi iyo brwyinvale leqtori. misi leqciebi gamoirCeoda iSviaTi mWevrmetyvelebiT, eqspresiulobiT, musikalurobamde misuli sityvaTwyobiT da zemoqmedebis didi ZaliT. msjelobis dros Salva nucubiZe xSirad iyenebda grZel winadadebebs, rTul sityvier konstruqciebs, magram isini ise Tavisuflad, bunebrivad, logikuri TanmimdevrobiTa da nucubiZiseuli keTilxmovanebiT warmoiTqmebodnen, rom maTi mosmena did inteleqtualur sazrdosTan erTad, ganumeorebel esTetikur siamovnebas aniWebda adamians. yovelive amis gamo baton Salvas leqcia-moxsenebebi erTnairad izidavda studentebsa da leqtor-maswavleblebsac. gansakuTrebuli mdgomareoba iqmneboda maSin, roca batoni Salva, rogorc oponenti unda gamosuliyo disertaciis dacvaze. kargad maxsovs, magaliTad, venori qvaCaxias sadoqtoro disertaciis dacva. universitetis saaqto darbazma ver daitia yvela msurveli. me winaswar daviWire Tadarigi da mowme gavxdi maRali donis mecnieruli paeqrobisa, mWevrmetyvelebis da mecnierebis WeSmariti zeimisa.
yovelTvis maxsovs Salva nucubiZis mier universitetSi erT-erT samecniero seminarze warmoTqmuli sityvebi: `xeli magrad mokideT imas, raca gvaqvs, Torem sul xelebSi gviyureben, sul imas cdiloben, rogorme xelidan gagvagdebinon Cveneuli, qarTuli, wagvarTvan da Tavisad gamoacxadon~. Rrma da mravalmniSvnelovani azria Cadebuli didi qarTveli mecnierisa da mamuliSvilis am gamonaTqvamSi, romelic yovelTvis da yvela pirobebSi aqtualuria.
Cemi cxovrebis yvelaze bednier wlebad vTvli universitetSi swavlis periods. arasodes damaviwydeba is dRe, rodesac saaqto darbazSi sazeimod gadmomces filosofiisa da fsiqologiis fakultetis warCinebiT damTavrebis diplomi. gansakuTrebiT saTuTad vinaxav im sigelebs, romlebiTac damajildoves samecniero konferenciebze wakiTxuli moxsenebebisaTvis da romlebsac xels awers saxelovani mecnieri, Tbilisis saxelmwifo universitetis maSindeli reqtori akademikosi ilia vekua.
samudamod aRmebeWda mexsierebaSi universitetis Zveli Taobis pirveli pleadis warmomadgenelTa sicocxleSive didebis SaravandediT mosili saxelebi: akademikosebi ivane beritaSvili, Salva nucubiZe, akaki SaniZe, giorgi axvlediani, giorgi wereTeli… yvela maTganma universitetis ezoSive hpova maradiuli gansasvenebeli. bednierad vTvli Tavs, rom SesaZlebloba mqonda maTi cocxali sityva momesmina.
iubiles dReebSi ar SeiZleba uRrmesi madlierebis grZnobiT ar gavixsenoT Tbilisis universitetis im leqtor-maswavlebelTa da kursdamTavrebul-fsiqologTa saxelebi, romlebic axlad gaxsnil baTumis samaswavleblo (1935 wlidan), Semdeg ki saxelmwifo pedagogiur institutSi (1945 wlidan) moRvaweobdnen. pirvel rigSi, unda gavixsenoT akademikosi angia boWoriSvili, dimitri uznaZis upirvelesi mowafe, saqarTvelos mecnierebaTa akademiis vice-prezidenti 1955-1960 wlebSi.
baTumis pedagogiuri institutis pedagogika-fsiqologiis kaTedras wlebis ganmavlobaSi (1947 wlidan) xelmZRvanelobda gamoCenili mecnieri da pedagogi, profesori vladimer norakiZe. mogvianebiT, rodesac batoni vladimeri dimitri uznaZis saxelobis fsiqologiis institutis ganyofilebas ganagebda, me ki amave institutis erT-erT laboratorias vxelmZRvanelobdi, araerTxel momismenia misgan, rom baTumis pedagogiuri institutis mniSvneloba aWarisaTvis iseTive iyo, rogoric Tbilisis universitetisa – mTlianad saqarTvelosaTvis. cxadia, arsebuli mdgomareobis gaTvaliswinebiT, mec vudasturebdi mxcovan mecniers (da axlac vadastureb), rom es mniSvneloba WeSmaritad aseTi iyo. baTumis pedagogiuri institutis pedagogika-fsiqologiis kaTedraze sxvadasxva dros muSaobdnen agreTve Tbiliseli profesorebi: z. xojava, d. ramiSvili, a. avaliSvili, g. nikolaiSvili; leqtor-maswavleblebi: v. comaia. g. baqraZe, f. xundaZe, s. CxaiZe da sxvebi. swored maT Cauyares safuZveli fsiqologiuri mecnierebis swavlebis saqmes baTumis pedagogiur institutSi (axlandel universitetSi), aRzardes adgilobrivi kadrebi da Seqmnes saTanado tradiciebic.
yovelive zemoaRniSnulma Tavisi Sedegic gamoiRo. kerZod, 1990-1991 saswavlo wlidan SesaZlebeli gaxda baTumis saxelmwifo universitetSi dagvearsebina fsiqologiis damoukidebeli kaTedra (gamge profesori n. baramiZe). SesamCnevad gaaqtiurda da ufro mizanmimarTulad warimarTa samecniero-kvleviTi muSaoba. 2003 wlidan gamodis kaTedris (departamentis) perioduli samecniero krebuli `fsiqologiuri gamokvlevebi~, romelSic TanamSromloben ucxoeli avtorebic. kaTedris arsebobis 15 wlis ganmavlobaSi mniSvnelovnad gaizarda misi raodenobrivi da xarisxobrivi Semadgenloba. Semdeg, kaTedris memkvidre socialur mecnierebaTa departamentis pirobebSi (xelmZRvaneli profesori g. Caganava) damuSavda fsiqologiis bakalavriatisa da samkurnalo fsiqologiis samagistro programebi, gaixsna fsiqologiis sauniversiteto klinika, daiwyo praqtikuli xasiaTis muSaoba fsiqikuri darRvevis mqone mozardebis momsaxurebis mimarTulebiT da sxva.
ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetisa da misi pirveli – sibrZnismetyvelebis fakultetis maRalzneobrivi tradiciebis erTguli baTumeli fsiqologebi energiis dauzogavad, patiosnad emsaxurebian momavali Taobis aRzrdis, maTi fsiqologiuri codniT SeiaraRebis keTilSobilur saqmes. paralelurad isini samecniero-kvleviT muSaobasac ewevian, rac periodulad aisaxeba xolme Sesabamis publikaciebsa da monografiebSi, sistematurad monawileoben samecniero konferenciebSi da Tavadac atareben aseT RonisZiebebs.
saqarTveloSi dRes mravali universitetia, magram qarTveli kacis cnobierebaSi sityva `universiteti~, pirvel rigSi, mainc Tbilisis saxelmwifo universitetis asociacias iwvevs da mis warmodgenas ukavSirdeba. qarTvelisaTvis Cveni deda universiteti Seucvleli erovnuli fenomenia.
100 welia amayad dgas Cveni erovnuli kadrebis upirvelesi samWedlo – Tbilisis saxelmwifo universiteti. mis emblemaze gamoxatuli Sveli ZuZus awovebs Tavis nukrs. 100 wlis ganmavlobaSi am keram namdvili dedoba gauwia aTi aTasobiT swavlamowyurebul axalgazrdas. asea dResac. mwams, rom WeSmariti qarTveli mamuliSvilebis, Cveni brZeni eriskacebis mier dafuZnebuli universitetisa da misi studentobis deda-Sviloba samagaliTo iqneba momavalSic.
nodar baramiZe,
fsiqologiis mecnierebaTa doqtori, baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetis emeritus-profesori, ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universitetis filosofiisa da fsiqologiis fakultetis kursdamTavrebuli

