ბათუმის სამუსიკო სკოლა მეორე საუკუნეს ითვლის
ირმა ცეცხლაძე 27 84 93
martis dResaswaulebze meyvavileebi demetre Tavdadebulis da zurab gorgilaZis quCebis gzajvaredins arCevdnen sarfiani vaWrobisTvis, radgan kargad icodnen, rom swored am adgilas mdebare musikalur saswavlebelSi Tavmoyril baTumis yvelaze momxiblav gogonebs ar datovebdnen biWebi uyuradRebod. baTumelebisTvis im periodSi misaRebi iyo am saswavleblis kursdamTavrebulTa ojaxSi rZlad Seyvana. es arc aris gasakviri qarTuli mentalitetisTvis – gogo ganaTlebulia, muSaobs, maswavleblis prestiJuli statusi aqvs, ojaxSic trialebs, gaSlis pur-marils da pianinozec `daagrialebs~ stumrebisTvis, qarTul mravalxmianobasac `gaqaCavs~. . .
baTumis zaqaria faliaSvilis saxelobis samusiko skola, romelic 1899 wels dafuZnda, ukve meore saukunes iTvlis. jer kidev 1928 wels am skolis bazaze Seiqmna samusiko saswavlebeli, romelic gasuli saukunis ganmavlobaSi amzadebda musikis pedagogebs da sasceno moRvaweebs. igi gamoirCeoda maRali profesionaluri doniT da kursdamTavrebulebs arasodes eqmnebodaT problema survilisamebr swavla gaegrZelebinaT konservatoriaSi, Tumca maTi umravlesoba arCevda myudro ojaxur bednierebas da ganaTlebuli, inteleqtualuri Svilebis aRzrdas.
ra xdeba dRes zaqaria faliaSvilis saxelobis samusiko skolaSi, romelic axla funqcionirebs rogorc TerTmetwledi, amaze saubrobs skolis direqtori nino CaiZe.
– jer kidev 2008 wels gaerTianda samusiko saswavlebeli da skola 12-wledad, Semdeg ki TerTmetwledad gadakeTda, sadac funqcionirebs safortepiano, saorkestro, sagundo-sadiriJoro da vokaluri ganyofilebebi. skola samsafexuriania: pirveli-meeqvse klasi dawyebiTia. mas mosdevs meSvide-mecxre klasi – sabazo da meaTe-meTerTmete – specialuri, romlis Semdeg kursdamTavrebuls SeeZleba swavlis gagrZeleba musikaluri profiliT. cxadia, es im SemTxvevaSi, Tu surs am kuTxiT sakuTari talantisa da monacemebis daxvewa.
– rogorc vici, xSirad sxva specialobebs irCeven. . .
– diax, gansakuTrebuli SemTxvevebis garda, umravlesoba sxva profesias eufleba, radgan sakmaod rTulad miiRweva Cvens dargSi warmateba. amisTvis uzarmazari Zalisxmeva da energiaa aucilebeli.
– adre am saswavleblis damTavrebis Semdeg pedagogebad muSaobdnen. . . baTumelTa sakmaod mniSvnelovani nawili modioda aq saswavleblad.
– diax, maSin 8-klasdamTavrebulebsac SeeZloT saswavlebelSi Cabareba. iq iswavleboda zogadsaganmanaTleblo humanitaruli sagnebi da pedagogika, Tan gadiodnen praqtikas aqve arsebul an qalaqis sxva samusiko skolebSi. samuSao adgilebis problema ar arsebobda, radgan yvela es skola gadatvirTuli iyo moswavleebiT. baTumelTa ojaxebis umetesobaSi aucileblobad iTvleboda musikaluri Svidwledis damTavreba, raTa mozards Sexeba hqonoda xelovnebasTan da ufro farTo Tvalsawieri Camoyalibeboda.
– axla pedagogis kvalifikaciis misaRebad sad unda gaagrZelon swavla Tqvenma kursdamTavrebulebma?
– mas Semdeg, rac Cveni skolis damTavrebis mowmobas miiReben, konservatoriaSi unda iswavlon kidev 4 weli da magistraturaSi – 2 weli.
– ra profesias eufleba amdeni swavlis Semdeg am sferoSi moRvaweobis msurveli, ramdeni eqneba xelfasi da SeZlebs Tu ara karieris Seqmnas?
– principSi, imuSavebs pedagogad an daukravs orkestrSi. SeuZlia kapelasa da sxva am tipis ansamblebSic imuSaos. anazRaurebas rac Seexeba, arcTu ise didia.
– rogorc vici, SarSan baTumis saxelovnebo universitetis konservatoriaSi miReba ar yofila abiturientebis ararsebobis gamo.
– es problema arsebobs ara mxolod CvenTan, Tbilisis konservatoriaSic. Zalian rTulia swavla da mis saboloo Sedegs ver gaTvli. Sedegi ideba cocxali Sesrulebis dros da aravin icis, ra moxdeba im 10-15 wuTis ganmavlobaSi. vinc garkveulia am sferoSi, kargad mixvdeba, rasac vambob.
– rogor fiqrobT, ramdenad aris Zveli sistemis aRdgenis aucilebloba?
– dRevandel situaciaSi sul sxva ram moeTxoveba pedagogs da mimaCnia, rom Zveli saswavleblis sistema am moTxovnebs ver daakmayofilebda. Tavad pedagogi unda iyos maRali profesiuli unar-Cvevebis da codnis mqone, rom aziaros musikis xelovnebas mozardebi. CemTan muSaobis msurvels vekiTxebi, bakalavriati aqvs damTavrebuli Tu magistratura. cxadia, virCev meores, radgan aq Zalian maRali standartebia. Zvelad, oTxwliani swavleba, isic 8-klasiani ganaTlebis Semdeg, ver uzrunvelyofda saTanado donis pedagogebis momzadebas. cxadia, cudi ar iqneba, rom aRdges msgavsi tipis profesiuli saswavleblebi, romlis kursdamTavrebulebs SeeZlebaT muSaoba sabavSvo baRebSi, zogierT saSualo donis ansamblSi, regionebSi an skolis dawyebiT klasebSi, magram pedagogis kvalifikacia mkacrad unda ganisazRvros da daeqvemdebaros ganaTlebis saministros saTanado standarts. is, rasac Tqven ambobT, ukve Cavlili etapia. yovel SemTxvevaSi, piradad me ase mimaCnia. gasagebia, rom gvinda sayovelTao gavxadoT musikis swavleba, magram, samwuxarod, es SeuZlebelia, radgan es sfero gansakuTrebul Sromas, niWs da Tavganwirvas moiTxovs, rac erTeulebs ZaluZT. samwuxarod, sxvagvarad verafers miaRwev. sxvaTa Soris, gvyavda namdvili varskvlavi – miSiko dumbaZe, yvela festivalis da konkursis gamarjvebuli. Tbilisis konservatoriis profesorebi exvewebodnen, oRond modi da Caabare, Cveni karebi SenTvis Riaao, Tumca wavida da samedicinoze Caabara. . . msgavsi SemTxvevebic aris, magram ras vizamT, socialuri da materialuri moTxovnebi jer kidev ver aris Cvens sferoSi saTanadod dakmayofilebuli. mjera, es droc dadgeba da maRali klasis musikoss maRali anazRaureba eqneba. minda aRvniSno, rom Cvens skolaSi, vinaidan sametapiani swavleba gvaqvs, mSobels aqvs Zalian didi arCevani. SeuZlia Svils misces sabaziso ganaTleba zogadi warmodgenisTvis, airCios instrumenti da ataros CvenTan eqvsi wlis ganmavlobaSi. Semdeg, Tuki CaTvlis, rom meti SeuZlia mis Svils da aqvs am sferosken midrekileba, daamatebs 3 weliwads anu gadava swavlebis meore etapze da moswavle miiRebs ufro siRrmiseul musikalur ganaTlebas. aq, cxadia, kidev ufro rTuldeba repertuaric da programebic, xolo Tu CaTvlis, rom specialobad unda airCios musika, maSin codnis srulyofisaTvis gadadis da amTavrebs me-10-11 klasebs, ris Semdegac, swavlas agrZelebs misTvis sasurvel umaRles saswavlebelSi. sxvaTa Soris, Cveni bavSvebi maRal niSnebze abareben misaReb gamocdebs Tbilisis konservatoriaSi da iqac siamovnebiT iReben maT, radgan kargad ician – Cvens saswavlebelSi swavlis xarisxi maRalia.
– ras aZlevs Tqveni skola pirovnebas?
– zogadad rom vilaparakoT, saxelovnebo profesiuli samusiko ganaTlebis miReba xels uwyobs pirovnebis individualuri SemoqmedebiTi midrekilebis ganviTarebas, kulturuli memkvidreobis Seswavlas, gare samyaros mxatvruli aRqmis unaris Camoyalibebas.
– pirvel klasSi miReba konkursis safuZvelze xdeba Tu nebismier msurvels SeuZlia mosvla?
– ara, ras ambobT, Cveni sferos specifikidan gamomdinare, sakmaod rTuli da didi konkursebi gvaqvs. SarSan 140 bavSvi gareT dagvrCa. sxvaTa Soris, minda xazgasmiT aRvniSno, rom interesi musikis Seswavlis mimarT ar ganelebula imis miuxedavad, rom am profesiaze aRar aris moTxovna.
– vici, rom problemaa sajaro skolebTan paralelur reJimSi muSaoba.
– diax, axla sul sxva problemebs vawydebiT. adre skola saxelmwifosi iyo da gansazRvruli gvqonda swavlis saaTebi rogorc aq, ise iq. axla, mogexsenebaT, kerZo skolebicaa, sadac gakveTilebi dilidan saRamos 6 saaTamdea. problemaa sajaro skolis moswavleebis reJimTan SeTanxmebac, radgan isini repetitorebTan emzadebian skolis paralelurad. warmoidgineT, ra sirTuleebis winaSe vdgebiT. adre cnobili iyo bavSvis swavlis reJimi, axla ki lamis aTamde pedagogi Tu ar moiara skolis Semdeg, ver Caabarebs umaRles saswavlebelSi. aRaravis axsovs is dro, rodesac bavSvi modioda saxlSi, mSvidad amzadebda gakveTilebs da musikaluri Tu sportuli skolis droc rCeboda. dRes Cvens moswavleebs praqtikulad ar rCebaT musikis mecadineobis droc ki. arada, aq saaTobiT unda ijde instrumentTan, saTanado warmatebas rom miaRwio.
– gamosavals raSi xedavT?
– gvyavs ramdenime bavSvi, romelic skolaSic kargad swavlobs da aqac aRwevs karg Sedegs, magram umetesobas namdvilad uWirs. gamosavali isev da isev skolis pedagogTa donis amaRlebaSia, raTa dasruldes repetitorobis institutis gauTavebeli periodi da skolaSi mxolod atestatisTvis ki ar dadiodes moswavle, aramed realuri codnis misaRebad. unda mowesrigdes es garemo da mSoblebic da moswavleebic SvebiT amoisunTqaven. maSin Cvenc sirTuleebi aRar Segveqmneba. rac Seexeba Cvens muSaobas, pedagogebi individualurad ewyobian bavSvebis grafikze, gvixdeba kompromisebze wasvla da 8-9 saaTamde muSaoba.
– ra instrumentebis Seswavlas sTavazobT msurvelT?
– CvenTan Zlieria safortepiano ganyofileba. saorkestroSi: fleita, klarneti, Celo, violino. sagundo-sadiriJoro ganyofilebas mcirewlovanebSi hyavs nazi witaiSvilis xelmZRvanelobiT Camoyalibebuli gundi, xolo zeda rgolSi iamze gvelesianis qalTa da qeTevan maneliSvilis Sereuli gundebi. Cveni vokaluri ganyofilebac popularulia.
– rogorc vici, warmatebebs aRwevT sxvadasxva konkurssa da festivalSi.
– diax, axlaxan cnobili qarTveli pianistis valerian SiukaSvilis akademiaSi warvsdeqiT saangariSo koncertiT. viyaviT baqos saerTaSoriso koncertze miwveuli. iqidan pirveli, meore da mesame saprizo adgilebis mflobelebi davbrundiT. uamravi milocva miviReT da baqos musikalur wreebSi Zalian kargi STabeWdileba davtoveT. aseve vewvieT italiis qalaq pizaros, baltiispireTSi – rigas. . . yvelas ver CamovTvliT. mixaria, rom Zalian aqtiur cxovrebas veweviT da didi warmatebebi gvaqvs.
– ra gegmebi gaqvT?
– vaxorcielebT proeqts saorkestro mimarTulebis ganviTarebis mxriv, romelsac gvifinansebs aWaris ganaTlebis, kulturisa da sportis saministro. sxvaTa Soris, es uwyeba mxarSi gvidgas da aqtiurad gvexmareba, iqneba es remonti, festivalebsa da konkursebSi wasasvleli Tanxebis gamoyofa Tu axali instrumentebis SeZena. axali proeqtis farglebSi rva profesori monacvleobiT Camova Tbilisidan da Cautarebs moswavleebs gakveTilebs, Seaswavlis maT violinoze, Celoze, fleitaze, klarnetze da a.S. dakvras.
– am Senobas erTi periodi gayidvisTvis amzadebdnen. . .
– axla araviTar gayidvaze aRaraa saubari, gadavrCiT. Caatares remonti. araCveulebrivi sakoncerto darbazi gvaqvs kargi akustikiT da ori roialiT. vinc gvstumrobs, aRfrTovanebulia rogorc interieriT, ise swavlebis maRali doniT. yovel weliwads axal instrumentebs viZenT. xarji saxelmwifo biujetSia gaTvaliswinebuli.
– qalaqisTvis ras warmoadgens arsebobis mesame saukuneSi gadasuli Tqveni skola?
– Cveni skola baTumis savizito baraTia, rasac amayad vacxadeb. klasikuri musika yovelTvis iyo baTumelebisTvis prioriteti da mjera, es sul ase iqneba. xSirad turistebi, instrumentze dakvris xma rom esmiT, Semodian, ecnobian aqaurobas da ukvirT, rodesac igeben, rom swavlebas saxelmwifo afinansebs da nebismieri msurvelisTvis xelmisawvdomia. ukve sul sxva TvaliT, pativiscemiT gviyureben. vfiqrob, Tuki meti iqneba aseTi skola, ukeTesia qalaqis prestiJisaTvis.

