,,ნაი” 5 წლისაა
oTar cinariZe 599 85 21 14 –
Suaxevis kulturis centrTan arsebul qalTa folklorul ansambl „nais“ daarsebidan xuTi weli Seusrulda. Cveni gazeTis stumaria ansamblis samxatvro xelmZRvaneli marina fevaZe.
TiTqmis 30 welia scenaze vdgavar. viyavi uCambis kulturis saxlTan arsebuli ansamblis wevri. uCambis saSualo skolasTan saxelovnebo skolis filialis gaxsnis Semdeg patarebs musikaluri xelovnebis anbans vaswavli. Suaxevis kulturis centrTan qalTa folkloruli ansamblis „nais“ Camoyalibebis Semdeg jer wevri, bolo ori welia samxatvro xelmZRvaneli var. Ppandemiis pirobebSi muSaoba, iseve, rogorc yvelas, GQCvenc gagviWirda. onlainreJimSi scenaze yofna, musikaluri Tu folkloruli nimuSebis Sesruleba efeqts ar iZleva. Mmadloba RmerTs, rom nel-nela cxovrebis normalur ritms vubrundebiT. Tebervlis pirvel dRes „nais“ wevrebma daarsebidan xuTi wlis iubile da Cemi dabadebis dRe erTmaneTs telefoniT mivuloc TiToeuli Cvengani bednieria, rom 8-Tviani ganSorebis Semdeg isev erTad viqnebiT.
– „nai“ es qalTa pirveli ansamblia SuaxevSi. . .…
– is wlebi ar gvaviwydeba, roca reJisori, mravali siaxlis iniciatori, xelovnebasTan wilnayari vaxtang beriZe kulturis centris direqtori, lolita surmaniZe ki samxatvro xelmZRvaneli iyvnen. im wlebSi daedo saTave literaturul festivals „ze-karTan“, Wvanis xeobaSi Camoyalibda avTenturi ansambli „Wvana“, sarbieli mieca ansambl „Suaxevs“, „fesvebs“, „mareTs“ da inwkirveTis gogonaTa ansamblis bazaze Camoyalibda qalTa pirveli ansambli „nai“. viRacas xelmZRvanelisa da wevrebis muSaoba ar moewona. lolita surmaniZe iZulebuli gaxades, rom Suaxevi saerTod daetovebina. სabednierod, „Wvanas“, „nais“ wevrebma wamowyebuli saqme ar mivatoveT, gavagrZeleT xalxSi gabneuli margalitebis Zieba, scenaze gamotana. lolitas saqme jer xaTuna iakobaZem gaagrZela, Semdeg ojaxuri pirobebis gamo, ansamblis xelmZRvaneloba me gadmomabara. musikaluri sazogadoebisTvis kargadaa cnobili ansambl „Wvanas“ bolodroindeli warmatebebi. mas saangariSo koncertebi hqonda Tbilisis saxelmwifo konservatoriis did darbazSi, gaxda „imedis“ satelevizio Sou „niWieris“ finalisti. yvelaferi axlandeli samxatvro xelmZRvanelis tariel bolqvaZis SemoqmedebiTi muSaobis nayofia. yvelam gavixareT, tariels rom „sapatio Suaxevelis“ wodeba mianiWes. vsargeblob SemTxveviT da Tqveni gazeTiT mas am sapatio wodebas vulocav. roca lolita surmaniZis, xaTuna iakobaZis saxiT kargi winamorbedebi, xolo tariel bolqvaZis saxiT kargi kolega myavs, ukan daxevis, saqmisadmi upasuxismgeblo damokidebulebis ufleba ar maqvs. Ggverds mimagreben enTuziasti, xeljvnebis moyvaruli adamianebi ciuri gogitiZe, nanuli, nino WaRaliZeebi, iamze takiZe, dina, mariam miqelaZeebi, nino biTaZe. erTxans gundSi gvyavdaAAA kviaxiZeebeli Tina futkaraZe. igi xelovanTa ojaxSia aRzrdili. Misi babua mixeili, mama ruslani, wlebia scenaze dganan. babua uxucesTa qoreografiuli ansambl „fesvebis“, mama ansambl „mareTis“ wevrebi arian.
– specialobiT istorikosi xarT, Tumca wlebia scenaze dgaxarT.
gaTxovebamde baTumis kulturul-saganmanaTleblo saswavlebeli davamTavre. laklakeTeli zoiZeebis rZali rom gavxdi, baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetSi istoriis specialobas daveufle. meuRle Temuris, mamamTilis _ revazis xelSewyoba da Tanadgoma rom ara, umaRlesSi swavlas namdvilad ver SevZlebdi. ukve ori studentis deda var. ufrosi vaJi saqarTvelos teqnikur universitetSi energetikis specialobas eufleba, meore – baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetSi maTematika-mSenebeli inJinris specialobaze swavlobs. me gundis samxatvro xelmZRvanelobasTan erTad, musikaluri skolis filialSi momReral-mocekvaveTa ansambli Camovayalibe. orjer saangariSo koncerti gavmarTeT. sazogadoebam norCebis gamosvla dadebiTad Seafasa. guli maswavleblobiskenac mimiwevs. Tu uCambis sajaro skolaSi istoriis maswavleblis vakansia iqneba, ukan ar davixev.
– wablaneli SarvaSiZeebis, tbeTeli fevaZeebis STamomavali xarT. orive gvarsa da sofelSi erovnul folklors gamorCeulad dabejiTebiT SeiZleba iTqvas, rom Tqvenc maT gzas agrZelebT. Svilebi?
– wablanuri „SuamTuri“, xusein zoiZis, iago da paata WurkveiZeebis xelovneba kargadaa cnobili. deda nanuli SarvaSiZe baTumis kulturul-saganmanaTleblo saswavleblis kursdamTavrebulia. wlebis ganmavlobaSi kulturis sferoSi muSaobda. cnobili lotbari iyo biZa nodar fevaZe. mec maT gzas vagrZeleb. cekva-simRera Svilebsac exerxebaT. Mminda, arCeul specialobebs kargad daeuflon da Tu dro miscemT Sanss, scenasTan „imegobron“.
– „nais“ samomavlo gegmebze ras gvetyviT?
Cvens repertuarSi nanuli WaRaliZis, iamze takiZis ZalisxmeviT, ramdenime simRera aRvadgineT, romelic aWarul-guruli folkloris nazavia. inwkirveTelebi zafxuls kurort baxmaros mimdebare teritoria gandrekilSi (SedrekilSi) atareben. xabelaSvilebis, Janivris mosaxleobis nawili ki kurort gomismTis mimdebared, Taginurze. Ees urTierTobebi yvelaze mkafiod folklorSi Cans. lolita surmaniZis, xaTuna iakobaZis msgavsad, mec vcdilob meti asparezi adgilobriv folklors davuTmo. naTela qamadaZis da sxvebis moZiebuli „xertlis naduri“ gasuli saukunis 70-ian wlebSi inwkirveTis gogonaTa ansamblma gamoitana scenaze. es simRera 1993 wlis ivnisSi galaTasarais saerTaSoriso festivalze inwkirveTelma gogonebma nanuli WaRaliZis lotbarobiT Seasrules da laureatebic gaxdnen. yovlad gaumarTlebelia, rom satelevizio gadacemaSi „xertlis naduris“ aRdgena viRac-viRacebma 21-e saukunis da Tavis monagarad warmoaCines. Suaxevis bevr sofelSi erovnul folklors mowiwebiT ekidebian da pirvandeli saxiT acocxleben scenaze. Sors rom ar wavideT, samagaliTod uxucesTa qoreografiul ansambl „fesvebis“ mTavari qoreografis badri darCiZis saqmianobac sakmarisia. man dedisa da mamis STagonebiT, xalxuri cekvebi aRadgina da ansamblis repertuarSi daamkvidra. Cvenc mudmiv ZiebaSi varT.