,,წარმატებული ლიდერობის მთავარი გასაღები საქმისადმი გულითადი დამოკიდებულებაა”
ëàïî úòíïîòûå 599 85 21 14 –
istoriuli bedukuRmarToba aWareli qalis rolsa da avtoritets Trgunavda. saxeze CadrCamofarebuli qali, deda sakuTar SesaZleblobas, niWs ver avlenda. dedasamSoblosTan aWaris dabrunebam Tavisi keTili kvali datova yvelgan da yvelaferSi. saukunis win veravin warmoidgenda, rom mareTis xeobis Soreul sofel welaTSi dabadebuli gogona Tbilisis sajaro skolis direqtori gaxdeboda. liana futkaraZe Cveni gazeTis stumaria.
– qalbatono liana, adgilis dedad aWaris ulamazes sofel welaTs da guriis uZveles sofel Sromas miiCnevT. rogor aTavsebT erTmaneTTan am ori regionis siyvaruls?
– aWara Cemi fesvebia, dabadebis adgili, deduleT-mamuleTi, Cemi xasiaTis simtkice, Sromismoyvareoba, erTguleba, kacTmoyvareoba, sindisi da namusi, guria ki Cemi bavSvoba da siymawvilea, ganaTlebis akvani, simkvircxle da iumori. orive kuTxes didi adgili aqvs daTmobili Cems gulSi, orives Tanabari wvlili miuZRvis Cems aRzrdasa da CamoyalibebaSi. guria Cemi saxli, mamis samudamo samosaxloa. bavSvobidanve mizidavda soflis surneli, mixaroda ardadegebis mosvla, mosiyvarule bebia-papis kalTas Sefarebuli, Tavs laRad vgrZnobdi. . . ojaxi, mSobliuri kera Cemi cixesimagrea. Zalian bednieri bavSvoba mqonda. amis winapiroba Cemi mSoblebi iyvnen. erTmaneTze bavSvobidan usazRvrod Seyvarebulni. maT SeZles gamxdariyvnen bednieri meuRleebi da misabaZi mSoblebi. maTi erTad dgomiT da siyvaruliT agur-agur naSeneb Cvens saxlSi yovelTvis keTildReoba sufevda. amis Semoqmedi mamaCemi iyo, kacTmoyvare, samSobloze usazRvrod Seyvarebuli, mis bedze mofiqrali, Rirseuli pedagogi, mzrunveli, yuradRebiani Svilebisa da ojaxis mimarT, saukeTeso megobari. Cemi warmatebiT amayobda, gansakuTrebiT maSin, roca misi kolegebi, maswavleblebi maqebdnen. es iyo yvelaze didi bedniereba da stimuli Cemi cxovrebis gzaze. yvelas gulSematkivari iyo, mrCeveli, sando da dasayrdeni megobari. naTeli kvali dagvitova Svilebs. erTdroulad martivic aris am gzaze siaruli da Zalian sapasuxismgebloc.
– qveynisaTvis Znelbedobis wlebSi oqros medalze daamTavreT urekis sajaro skola. iyaviT bsu-is biologiis specialobis studenti, Semdeg rogor gagrZelda Tqveni cxovreba?
– mamaCemi ozurgeTis raionis daba urekis sajaro skolaSi muSaobda dawyebiTi klasebis maswavleblad. rodesac Cemze ori wliT ufrosi Zma skolaSi Seiyvanes, guli damwyda, ise vinerviule, mamaCemi iZulebuli gaxda, direqtorTan SeTanxmebiT, droebiT Tavis klasSi davesvi. im dRidan moyolebuli arasdros Semiwyvetia Cems ganaTlebaze zrunva da fiqri. . . gansakuTrebiT mZime da duxWir periods ukavSirdeba Cemi studentoba. swavlis dawyebidan pirvelive wels gavTxovdi. meuRlis araCveulebrivma mSoblebma izrunes da bina dagvaxvedres baTumSi. es didi komforti iyo CvenTvis, magram uSuqoba, uwyloba, ugazoba, uimedoba da kuponebi ukavSirdeba am periods. ori vaJi SemeZina studentobisas. daumsaxureblad arasdros araferi mimiRia. universitetis dasrulebis Semdeg metwili dro Svilebis aRzrdas davuTme. paralelurad, baTumis ramdenime skolaSi dekretul SvebulebaSi gasuli pedagogebis nacvlad, specialobiT vimuSave, gverdSi vedeqi meuRles da xels vuwyobdi warmatebuli karieris SeqmnaSi. profesiul ganviTarebaze zrunva ar Semiwyvetia. 2008 wels meuRle TbilisSi, Zalovan struqturaSi sakmaod maRal poziciaze gadaiyvanes da ojaxiT sacxovreblad dedaqalaqSi gadavediT. sajaro skolis saganmanaTleblo dawesebulebis mandaturad daviwye muSaoba. sxvadasxva skolaSi rotaciis principiT gvanawilebdnen. es is poziciaa, saidanac Zalian kargad xedav skolebSi arsebul problemebs, Zlier da sust mxareebs, gamowvevevebs da gadaWris gzebs. mivxvdi, rom CemSi iyo unari, gavZRolodi skolas da sakuTari SesaZlebloba nebismieri skolis warmatebis formulad meqcia. 2011 wels miviRe monawileoba sajaro skolis direqtorebis konkursSi, sakmaod maRali reitinguli quliT Cavabare gamocdebi da daviniSne ssip `qalaq Tbilisis 133-e sajaro skolis~ direqtorad. 2013 wels, ganmeorebiTi konkursis gavlis Semdeg, amave skolis sameurveo sabWos mier arCeuli direqtori gavxdi. var biologiis ufrosi maswavlebeli. Zalian sapasuxismgeblo da datvirTuli samuSao grafikis miuxedavad, Cemi gantvirTva gakveTilebi da moswavleebTan urTierTobaa. yvelaze did energias da muxts swored aqedan viReb. SeTavsebiT vmuSaob amave skolis erTiani erovnuli gamocdebis sagamocdo centris administratoris poziciaze. qalisTvis sakmaod Znelia misTvis uCveulo da ucxo garemoSi iseT mravalmxriv da mravalfunqciur saqmianobas SeeWidos, rogoric skolis direqtorobaa, uxelmZRvanelos iseT rTul fenomens, rogoric dedaqalaqis sajaro skolaa. warmatebis aqsiomac xom cxovrebaSi gabeduli da Tamami nabijebia. meamayeba, rom me es SevZeli. warmatebuli liderobis mTavari gasaRebi saqmisadmi guliTadi damokidebuleba, pasuxismgebloba, Sromismoyvareoba, humanuroba, samarTlianoba, Tanasworoba, gunduroba, tolerantoba da piradi magaliTia.
– saqarTvelo-TurqeTis sazRvrispira sofelSi gamonaxeT Tanamecxedre. . .
– meuRle Cemi cxovrebis Tanamgzavria. rac ki cxovrebaSi gamikeTebia, misi damsaxurebaa. is maZlierebs da stimuls mmatebs. saSualo skolis damTavrebis Semdeg, Tbilisis saxelmwifo samedicino universitetis samkurnalo fakultetze misaRebi gamocdebi Cavabare, konkursSi movxvdi da Caviricxe baTumis saxelmwifo universitetis biologiis fakultetis mosamzadebel kursze. rogorc wesi, konkursSi isini xvdebodnen, visac `Sesatani~ ar Sehqonda, me ki mamaCems amis ufleba ar miveci. mZimed avadmyofi sul msayvedurobda – samedicinoze rom geswavla, axla Sen mimkurnalebdio. studenti rom gavxdi, meuRlec bsu-Si swavlobda istoria-arqeologiis fakultetze. mesame kursze iyo da erT-erT saukeTeso studentad iTvleboda, simpaTiuri biWi, yvela gogos suls da guls uforiaqebda. arc mas davrCenivar SeumCneveli. rogorc Semdeg gavige, misi mSoblebis arCevanic vyofilvar. wesebisa da tradiciebis dacviT, gurul-aWaruli qorwilis Semdeg CavkideT erTmaneTs xeli da ase movdivarT siyvaruliT da TanxmobiT. profesiiT mesazRvre, patrioti, erTguli meuRle, mzrunveli mama da babuaa.
– saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis saministrom Tbilisis 133-e sajaro skola warmatebul saganmanaTleblo obieqtTa nusxaSi Seiyvana. ra memkvidreoba gergoT da ris wyalobiT moipoveT aseTi aRiareba?
– skolis direqtoroba ar aris CemTvis statusi, es aris udidesi pasuxismgebloba, romelzec didad aris damokidebuli moswavleTa xvalindeli dRe. skolis saklaso oTaxidan qveynis momavali iwyeba. maRali pasuxismgeblobiT da motivaciiT gamsWvalulma, pirvelad direqtoris statusiT Sevabije fexi Tbilisis 133-e sajaro skolaSi. 2012 wlis 4 maisi, pirveli dRe skolaSi yvelaze sevdiani iyo Cems cxovrebaSi, 21-e saukunis dedaqalaqis skolisTvis warmoudgenlad araakademiuri pirobebi damxvda. ar miyvars warsulis gansja, magram faqtia, rom dRiTi dRe skola kontingentisgan icleboda. 576 moswavle Cavibare da dRes 1700-mde aRsazrdeli myavs. mimdebare teritoriebidan ki ara, sxva raionebidan modian moswavleebi. 24 finansuri klasi damxvda da dRes ukve 60 gvyavs 94 pedagogiT, maTgan 30 wamyvani, danarCeni – ufrosi maswavlebelia. gasul saswavlo wels Cveni skolis 20-ma kursdamTavrebulma erTiani erivnuli gamocdebis SedegebiT saxelmwifo granti moipova. sazogadoebis aseTi maRali ndoba da skoliT daintereseba, ra Tqma unda, swori politikiT aris ganpirobebuli. Cemi saqmianobis pirvelive dRidan vcdilob, 21-e saukunis skola vmarTo moswavleebze orientirebuli saswavlo midgomebiT, Sevqmna Tanabari pirobebi da SesaZleblobebi yvela moswavlisaTvis, gvqondes mzrunveli, keTilganwyobili, mudmivad ganviTarebasa da xarisxze orientirebuli momavlis skola, romelic nergavs holisturi ganaTlebis midgomebs, aqcents akeTebs ara mxolod pirovnebis inteleqtualur ganviTarebaze, aramed mis emociur, fizikur, socialur, esTetikur da sulier sferoze, sadac wamyvani da ganmsazRvreli mainc sulieri sferoa. saxelisa da avtoritetis moxveWa ar aris erT da or dReSi miRweuli Sedegi. es didi Zalisxmevis, Seudarebeli gundis TiToeuli wevris gaziarebuli pasuxismgeblobis da muxlCauxreli Sromis Sedegia. dRes Cveni skola gamorCeulia dedaqalaqSi materialur-teqnikuri baziT, Tavisi SinaarsiT, inovaciuri swavlebis praqtikiT, ganviTarebasa da xarisxze orientirebiT, Cveni moswavleebis miRwevebiTa da SedegebiT, rac mTavaria, keTilganwyobili, mzrunveli da usafrTxo garemos organizebiT. am wlebis ganmavlobaSi saganmanaTleblo sivrceSi saministros an saerTaSoriso organizaciebis mier inicirebul proeqtsa Tu konkursSi Cveni skola aqtiurad da warmatebiT aris CarTuli da moswavleebi mowinave poziciebs ikaveben. yovelTvis viziarebT yvela strategiul meTodsa da gamowvevas, romelic xels Seuwyobs moswavleebSi iseTi mniSvnelovani unar-Cvevebis ganviTarebas, rogoricaa: kritikuli, analitikuri da racionaluri azrovneba, SemoqmedebiToba, kreatiuloba, inovaciuroba. yoveli axali proeqti da gamowveva Cveni moswavleebisTvis axali SesaZlebloba da perspeqtivaa warmatebuli da realizebuli cxovrebisTvis, rac TavisTavad ganapirobebs profesionalizmis da swavlis xarisxis amaRlebas.
– Tu gifiqriaT im kuTxis Svils, sadac sami saukunis ganmavlobaSi qalis roli dakninebuli iyo, rom skolas gauZRvebodiT, Tanac – dedaqalaqSi?
– Cvens ojaxSi qalis roli da avtoriteti yovelTvis maRla idga. Zalian Wkviani da Rirseuli bebia myavda, Tavadi qarcivaZeebis STamomavali. meuRle da Svilebi udides pativs scemdnen. albaT, amanac iTamaSa didi roli, rom vyofiliyavi aseTi Tavdajerebuli, Seupovari da mebrZoli.
– axal sicocxles iZens aWara-SavSeTis qedze ganfenili mTa Ciruxi. mSobliur kuTxesTan ukeT daaxloebis mizniT, xom ar gifiqriaT am samTo kurortze sakuTari keris gaCenaze?
– ucnauri damTxvevaa, mamamTilic Cemi yofili kolegaa. mravali wlis ganmavlobaSi tomaSeTis sajaro skolis direqtori da biologiis maswavlebeli gaxldaT, TaobaTa Rirseuli aRmzrdeli. iSviaTad minaxavs dedamTil-mamamTilisnairi mSromeli, futkariviT mofusfuse, Svilebze Tavgadakluli mSoblebi. TbilisSic ki gvwvdeba maTi mzrunveli xeli. sul sxva gemo aqvs dedaqalaqSi maT morTmeul aWarul nobaTs. urekis sanapiroze saxli aviSeneT maTi daxmarebiT da xelSewyobiT, magram ver elevian sofels, eZnelebaT naamagar-naSromis mitoveba. aWaras Zalian didi turistuli potenciali aqvs da mixaria, rom am mimarTulebiT balavari Cayrilia. mowafeobis dros mama sul exmareboda guriis mkvidrebs eqskursiebis dagegmvaSi da Tavad uwevda gidobas kolegebs da aRsazrdelebs aWaris maRalmTianeTSi. yovelTvis meamayeboda mTis bunebiT, stumarTmoyvareobiT, movlili kar-midamoebiT monusxulebi rom brundebodnen aWaridan. urekSi CvenTan stumrad Camosuli ucxoeli turistebic xSirad mihyavs meuRles mTa CiruxSi. iq nanax da gancdil STabeWdilebebs ver iviwyeben, dRemde gvweren da imedovneben, rom kvlavac dabrundebian SemdegSi infrastruqturulad gamarTul da mowesrigebul mTa Ciruxis saucxoo kurortze. meuRles mTa CiruxSi mamapapiseuli karmidamo aqvs, vfiqrobT, mivceT turistuli elferi da swored iq vumaspinZloT cnobismoyvare dedaqalaqelebs da ucxoelebs. aWaris maRalmTianeTSi turizmis ganviTareba iqneba mniSvnelovani investicia, erTxel da samudamod Tavisi Sromis darad fexze dadgeba aWareli glexi da mniSvnelovan wvlils Seitans qveynis ekonomikis winsvlasa da ganviTarebaSAi. did warmatebebs vusurveb Cems mSobliur kuTxes da xeobas!

