ესეც ტრადიციაა – ხვავიანი საახალწლო სუფრა თითქოს, მთელი წლის ბარაქას უყრის საფუძველს
ნაირა ფუტკარაძე: 27 48 93 –
axali wlis moaxloebasTan erTad, adamianebi, miuxedavad rTuli weliwadisa, mainc cdiloben Sesabamisi garemosa da ganwyobis Seqmnas, rTaven naZvis xeebs, iyeneben sxvadasxva ganaTebas da fiqroben, rogori saaxalwlo sufris gawyoba SeuZliaT
– esec tradiciaa – TiTqos, baraqiani saaxalwlo sufra mTeli wlis baraqas uyris safuZvels.
saqarTvelos mosaxleobis udidesi nawili axal wels ojaxis wevrebisa da megobrebis garemocvaSi xvdeba. amitom, qarTvelebisTvis mniSvnelovania axali wlis sufra idealurad gamoiyurebodes, iyos tradiciuli kerZebiT da tkbileuliT gawyobili.
mainc ras gulisxmobs namdvili winasaaxalwlo samzadisi? saaxalwlo saCuqrebis momzadebas, produqtebis SeZenas, qalaqSi did sacobebsa da grZel rigebSi saaTobiT dgomas, risi finalic sixaruliT gawyobili saaxalwlo sufraa. mixeil cagareli gvirCevs gaviTvaliswinoT Semdegi rCevebi:
sufraze aucileblad unda iyos 2 simbolo – xarisa da vefxvis.
ra davudoT maT win? xars – mwvanili, xolo vefxvs – umi xorci.
vefxvs ar uyvars zedmetad mariliani sakvebi da Tevzi, ludi, brinji, cxvris xorci – gansakuTrebulad, ar moeridoT tkbileulsa da tradiciul kerZebs.
vefxvi, wylis stiqiis warmomadgenelia, Sesabamisad, lurji da Savi feri iqneba aqtualuri. ecadeT, rom swored am ferebSi SearCioT tanisamosi, sufris dekoracia, aqsesuarebi da a.S. wylis stiqia megobrobs miwisa da xis stiqiebTan, amitomac, yavisferi, kremisferi, mwvane da misi yvela kombinacia iqneba misaRebi.
axal wels yvela qveyanaSi Taviseburi wesebiTa da tradiciebiT aRniSnaven. Cven yuradRebas kulinariul tradiciebze gavamaxvilebT.
sainteresoa, ra kerZebi amSvenebs sxvadasxva qveynis saSobao Tu saaxalwlo sufras? Soba uamrav qveyanaSi yvelaze sayvarel saojaxo dResaswaulad iTvleba da saSobao sufrac saukeTeso adgilia sayvareli adamianebisa da axloblebis Sesakrebad.
germanuli Sobis Rame erTdroulad Zalian sazeimo da madisaRmZvrelia. didi xnis ganmavlobaSi Roris xorci saSobao sufris mTavari kerZi iyo, magram Tanamedrove germaniaSi mas nel-nela farSirebuli Semwvari indauri anacvlebs. popularulia patara fxvieri orcxobilebi, romelTac naZvis xis, varskvlavis, Tovlis babuis forma aqvs da vanilis, dariCinis, ilis surnels afrqvevs. Tumca mTavari saSobao deserti mainc Stolenia – wagrZelebuli formis aromatuli namcxvari, romelSic Cireuli, nuSi, qiSmiSi, romi, saneleblebi Sedis da Saqris pudriTaa dafaruli. es namcxvari yrma qristes simboloa.
belgiasa da luqsemburgSi Soba warmoudgenelia dariCiniani Taflakverebis gareSe, romelTac sxvadasxva personaJis forma aqvT. sufraze aucileblad devs Semwvari bati an indauri, axali wlis dRes ki miirTmeven tradiciul Sukruts: mJave kombostos kerZs, sxvadasxva saxis ZexveulTan da xorcTan erTad momzadebuls.
bulgareTSi sufraze unda idos Svidi, cxra an Tormeti saxis kerZi, kviris Svidi dRis, orsulobis cxra Tvisa da weliwadis Tormeti Tvis aRsaniSnavad. acxoben purs `bogova pitas~, romelSic ayoleben patara monetas. bulgarelebis rwmeniT, am monetis mpovnels mTeli weli bedniereba ar moakldeba.
daniis yvela ojaxSi aucileblad cxveba patar-patara saaxalwlo orcxobilebi da namcxvrebi, xolo sufras Semwvar indaurTan erTad yovelTvis amSvenebs Tevzeuli, gansakuTrebiT ki qaSayi.
espaneTis kulinariuli tradiciebi provinciebis mixedviT gansxvavdeba, Tumca saSobao-saaxalwlo meniu ZiriTadad, erTnairia: Semwvari cxvris barkali, zRvis produqti da indauri. saSobao sadili, rogorc wesi, SuaRamemde mTavrdeba, radgan TiTqmis yvela Cqarobs ojaxTan erTad SuaRamis wirvaze daswrebas. tkbileulobidan yovel espanur sufraze SexvdebiT turons: es aris Sokoladis an nugas saxeoba, romelSic amovlebulia Txili, nuSi, nigozi, Cireuli, haerovani brinji da a.S. Zvelad, espanuri tradiciis mixedviT – mezoblebi erTmaneTs Cuqnidnen saukeTeso adgilobrivi produqtiT – zeiTunis zeTiT, RviniT, Txis yveliT, nuSiT, ZexveuliT da a.S. savse kalaTebs. dRes aseTi kalaTebi yvela espanur maRaziaSi iyideba.
finur saaxalwlo sufras zRvis produqtebi amSvenebs: oraguli, qaSayi sxvadasxva sousiT, xizilala, desertad ki zRvis varskvlavis formis namcxvars amzadeben.
portugaliaSi mTavari saaxalwlo kerZia virTevza kartofiliT da zeiTunis zeTiT. aseve, Semwvari cikani. Tumca Tanamedrove evropis gavlena aqac SeimCneva da cikans sul ufro xSirad anacvleben indauriT.
franguli saSobao sufra namdvilad pompezuria. am dRes, yoveli frangi Tavs uflebas aZlevs delikatesebi daagemovnos: fua gra, xamanwkebi, Sebolili oragulis file TiTqmis yvela sufras amSvenebs. indauri wabliT tradiciuli saSobao kerZia safrangeTSi, xolo saSobao ruleti – ucvleli tkbileuli. safrangeTis provinciebs, ra Tqma unda, TavianTi wes-Cveulebebi aqvT. magaliTad, provansSi dRemde cocxlobs 13 saxis desertis momzadebis tradicia, rac qristesa da misi 12 mowafis simboloa, alzasSi ki me-16 saukunidan moyolebuli, dRemde amzadeben Taflakvers nuSiT, dariCiniT, iliTa da TafliT, romelsac wminda nikolozs swiraven.
ungreTSi did yuradRebas aqceven saaxalwlo sufris dekoracias da xSirad iyeneben ungreTis droSis ferebs: wiTels, TeTrsa da mwvanes. mTavari kerZi Tevzia, xolo desertad xaSxaSian da nigvzian namcxvars amzadeben, sadac yayaCos gamosaxaven da es erTobisa da qorwinebis simboloa, nigvzis daxmarebiT ki momavals winaswarmetyveleben.
italiuri Soba warmoudgenelia tradiciuli penetones gareSe. misi mravali saxeoba arsebobs: kremiani, Sokoladiani, CireuliT da a.S. es namcxvari Sua saukuneebidan mzaddeba italiaSi. regionebis mixedviT mravalferovania tkbileulic, siciliaSi warmoudgenelia dResaswauli tradiciuli toronis gareSe. es espanuri turonis aqauri variantia. toskanaSi panfortes amzadeben, es aris nuSiT, CireuliT, citrusiT da TafliT momzadebuli tkbileuli.
holandiaSi saaxalwlod indaurs, bats an kurdRels amzadeben, tkbileulidan ki dariCiniani namcxvrebia popularuli.
tradiciuli polonuri meniu gulisxmobs sokos sups, xorceuls, sxvadasxva gulsarTian Rvezels, yayaCos Teslisgan damzadebul namcxvrebs da 12 sxvadasxva xilis kompots 12 mociqulis pativsacemad.
britanuli saSobao sadilis aucilebeli Semadgeneli nawilia Semwvari xorci, indauri an bati. saSobao pudingi ki tipuri inglisuri desertia.
Sveduri saSobao sadili tradiciuli civi kerZebiT, smorgasbordiT iwyeba: aq Sedis damarinadebuli qaSayi, paSteti, sxvadasxva saxis Zexveuli. desertad miirTmeven rZeSi moxarSul saneleblebian brinjs. tradiciuli Sveduri sasmelia glogi – saneleblebiani cxeli Rvino qiSmiSiTa da nuSiT.
sainteresoa ukrainuli saSobao sufra, sadac ZiriTadad, marcvleulisgan damzadebuli kerZebi, xili, bostneuli da Tevzeulia warmodgenili. magidaze aucileblad unda idos xorblis TavTavi da sami erTmaneTze dawyobili sxvadasxva zomis saSobao puri, rome-lic wminda samebas ganasaxierebs. ra Tqma unda, sufras aucileblad amSvenebs mravalnairi ukrainuli Rvezeli da vareniki.
CineTSi axali weli gazafxulze dgeba da saaxalwlo wes-Cveulebebic gansxvavebulia regionebis mixedviT, magram aris ramdenime kerZi, romelsac Cinelebi mTel qveyanaSi erTnairad afaseben da amzadeben. aseTia, magaliTad, Cinuri raviolebi romelsac orTqlze amzadeben da axal wels miirTmeven, xSirad masSi patara monetas an sxva siurprizs deben, romelsac, maTi rwmeniT, mpovnelisTvis bedniereba moaqvs. aseve yvela Cineli axal wels aucileblad miirTmevs brinjis namcxvars da xorblis an brinjis fqvilisgan damzadebul grZel `spagetis~, romelic dRegrZelobis simboloa.
iaponiaSi axali wlis aRniSvnis gansxvavebuli wesi aqvT. tradicia moiTxovs, rom am dRes araferi gaakeTon, saWmelic ki, amitom iaponeli diasaxlisebi saaxalwlo kerZebs winaswar amzadeben da inaxaven. axal wels iaponiaSi aucileblad miirTmeven sups zoni, romelsac qveynis sxvadasxva nawilSi gansxvavebulad amzadeben, Tumca ramdenime ucvleli ingredienti aqvs. popularulia brinjis namcxvrebi da zRvis produqtis kerZebi.
amerikis SeerTebul StatebSi tradiciuli saSobao-saaxalwlo meniu ar arsebobs. saaxalwlod Semwvari xorcia mTavari kerZi, aseve, Sebolili oragulisgan damzadebul sxvadasxva variacias miirTmeven, deserti ki regionalur kulinariaze an Tavad mzareulzea damokidebuli. TeTr saxlSi aucileblad miirTmeven e.w. ,prezidentis namcxvars, romlis receptic abraam linkolnis droindelia. samagierod, mTels amerikaSi miirTmeven liqiors, romelis aris sqeli, surnelovani sasmeli romiT, kvercxiT, saneleblebiTa da rZiT.
aqve gTavazobT patara intervius nina mgelaZesTan, romelic amerikis SeerTebul StatebSi eufleba kulinariis xelovnebas. miuxedavad amisa, dRes nina gvetyvis, ra unda idos qarTul saaxalwlo sufraze.
– nina viciT, rom amerikuli da qarTuli kulinaria radikalurad gansxvavdeba erTmaneTisgan. ra unda idos qarTul saaxalwlo sufraze?
– saaxalwlo sufris ganuyofeli kerZi, romelsac nigvziT, qaTmis an indauris xorciT vamzadebT, sacivia. igi qarTuli saaxalwlo sufris mTavari elementia. salaTebidan qarTul sufraze SevxvdebiT `oliviesa~ da qaTmis salaTs. saaxalwlo sufris damamSvenebeli elementi aseve xaWapuria, romelic ugemrielesi yvelisgan da comisgan mzaddeba. xaWapurTan erTad xSirad lobianic amSvenebs sufras. rac Seexeba goWs, is aris kerZi, romelsac sufris centrSi aTavseben, es ki mis gansakuTrebulobaze metyvelebs. rac Seexeba tkbileuls, ugemrielesi da Seucvleli saaxalwlo sufris tkbileuli, romelic Cven yvelas gviyvars gozinayia. aseve gansakuTrebulad gemrieli tkbileuli, romelic qarTuli saaxalwlo sufris ganuyofeli nawilia, CurCxelaa.
– romel sasmels SeuxamebdiT saaxalwlo kerZebs?
– axal wels sasmeli yuradRebiT da saguldagulod unda SearCioT. ar SeiZleba nebismier kerZs nebismieri sasmeli miayoloT. girCevT, sadResaswaulo sufrisTvis arCevani Rvinoze SeaCeroT. imasac getyviT, rom Sampanuri axali wlis sufraze universaluria, magram Rvino, gansakuTrebiT ki wiTeli Rvino, Zalian uxdeba nebismier kerZs. is ufro xsnis aromatebs da gemoebs.
– nabaxusevisgan Tavis dasaRwevad ris mirTmevas urCevT Cvens mkiTxvels?
– miuxedavad imisa, rom yvela adamiani cdilobs iseTi sasmeli SearCios, rom meore dRes nabaxusevi ar igrZnobodes, mainc amas gverds ver avuvliT. nabaxusevisgan Tavis dasaRwevad girCevdiT aziuri samzareulodan romelime bulioni miirTvaT, qarTuli samzareulodan ki kargia CixirTma da xaSi.

