შუახევში სტიქიის გამო სასწავლო პროცესი არ შეჩერებულა
ოთარ ცინარიძე 599 85 21 14 –
pandemia, stiqia, saskolo reformis mimdinareoba skolebs didi gamowvevebis winaSe ayenebs. Cveni stumaria Suaxevis saganmanaTleblo resurscentris ufrosi eduard gograWaZe.
– batono eduard, mimdinare saswavlo wlis meore semestris dasawyisi aWaris mTianeTis skolebisaTvis arasaxarbielo aRmoCnda. pandemia da stiqia erTdroulad mZvinvarebs. am procesebs ra daupirispireT?
– pirvel rigSi, mivesalmebi Tqvens mkiTxvels. madlobeli var, rom gazeTi `aWara~ xSirad interesdeba Suaxevis municipalitetis saganmanaTleblo dawesebulebebSi arsebuli viTarebiT. mniSvnelovania, sazogadoebas miewodos sruli da zusti informacia arsebuli gamowvevebis, problemebis, maTi gadaWris gzebis da ra Tqma unda, warmatebebis Sesaxeb. vfiqrob, beWdur medias, televiziebis Tu sxva cifruli media- saSualebebis simravlis miuxedavad, am mxvriv alternativa ar aqvs. 2021-2022 saswavlo wlis meore semestri rTul viTarebaSi daviwyeT. gansakuTrebuli gamowvevis winaSe dagvayena didTovlobam. rTuli meteorologiuri mdgomareba sakmaod gaxangrZlivda da jerac ar dasrulebula. adamianebi sacxovrebeli saxlidan skolamde Tovliani gzis srulad gakvalvas ver axerxebdnen, rom isev axali naleqi uswrebda. aseT viTarebaSi, bunebrivia, droebiT SeCerda transportiT momsaxureba. soflebSi, Sori ubnebidan ramdenime dRe ver axerxebdnen moswavleebi skolaSi gamocxadebas. daswrebadoba, ramdenime dRe, sakmaod dabali iyo. vifiqreT saswavlo procesis droebiT SeCerebaze, magram ramdenjer SeiZleba SeaCero saswavlo procesi? miT umetes, meteorologiuri da pandemiuri prognozebi ar iyo damaimedebeli, rom SemdgomSi gacdenili dReebi agvenazRaurebina. aseT viTarebaSi, saministrosTan konsultaciiT, miviReT saswavlo procesis gagrZelebis gadawyvetileba. skolebi mzad iyo zamTris mkacr pirobebSi muSaobisTvis. gaTbobis sistema yvelgan mowesrigebulia da momaragebulni arian saTbobiT. maswavleblebi maqsimalurad cxaddebodnen skolebSi da gakveTilebi Cveulebrivad tardeboda, xolo im moswavleebisTvis, romlebic ver axerxebdnen skolaSi mosvlas, SevimuSaveT gansxvavebuli meqanizmi. kerZod, am moswavleebs damatebiT ukavSirdebodnen maswavleblebi da utarebdnen onlaingakveTilebs. madloba minda vuTxra im pedagogebs, romlebic maRali profesiuli pasuxismgeblobiT moekidnen saqmes, moswavleebs yovelgvari anazRaurebis gareSe utarebdnen onlaingakveTilebs, raTa isini ar CamorCeniliyvnen Tanaklaselebs da, zogadad, saswavlo process. rac Seexeba pandemias, axali Stamis gavrcelebis masStabebma yovelgvar molodins gadaaWarba, Tumca dRemde vmarTavT am process. maswavlebelTa 80 procentze meti vaqcinirebulia da infeqciis dadasturebis SemTxvevaSi, erTkviriani izolaciis Semdeg, Cveulebrivad ubrundebian saklaso oTaxebs. skolebi yvela sadezinfeqcio saSualebiT da damcavi meqanizmebiT uzrunvelyofilia. aqedan gamomdinare, skolis muSaobis gamo, infeqciis gavrcelebis arcerTi SemTxveva ar dasturdeba. aq gacilebiT ukeTaa daculi moswavle (regulaciebis dacvidan gamomdinare), vidre samezoblo urTierTobebSi.
– stiqiis gamo aWaris mTianeTis ramdenime skolaSi garkveuli vadiT saswavlo procesi SeCerda. igive xom ar xdeba pandemiis mizeziT?
– Suaxevis municipalitetSi stiqiis gamo saswavlo procesebi ar SeCerebula, ramdenime skolaSi moswavleTa gamocxadebis dabali maCvenebeli iyo, Tumca, rogorc ukve visaubreT, arcerTi moswavle ar darCenila sagakveTilo procesis miRma da yvela moswavles, ra distanciuri komunikaciis saSualebiTac iqneboda SesaZlebeli, ukavSirdebodnen maswavleblebi da rTavdnen sagakveTilo procesSi. rac Seexeba pandemiis afeTqebas, SeiZleba iTqvas, rom sakmaod medgrad davxvdiT da bolo kviramde arcerTi skola da klasi ar gvyavda distanciur swavlebaze. am kviridan erTi skolis – mTlianad da ori skolis sami klasis onlainplatformaze gadayvana gaxda aucilebeli. dRevandeli monacemebiT, es ar aris sagangaSo, Tumca mdgomareoba TandaTan iZabeba. didTovlobamac, garkveulwilad, dadebiTi rolic Seasrula – Tu gadaadgilebis sirTule gamoiwvia, paralelurad xeli SeuSala virusis swraf gavrcelebas. me axla ufro velodebi raionSi pandemiuri situaciis garTulebas da Sesabamis gegmaze vfiqrobT.
– saerTo gamowvevebs kidev erTi problema daerTo – skolebSi momuSave pedagogTa erT nawils sertificireba ar gauvlia. maT ra bedi eliT da vakansiebis Sevsebas ris bazaze apirebT?
– 2010 wels daiwyo maswavlebelTa sasertifikacio gamocdebi. 2015 wlidan kidev ufro gamartivda statusis amaRlebis gzebi, SemoiRes 10, 7, 4 da 1 kreditiT kompetenciis dadastureba da damatebiTi kreditebiT Sevseba saskolo saqmianobis an gadamzadebis farglebSi, ris safuZvelzec eniWebodaT ufrosi maswavleblis statusi. 2010 wlidan imdenad didi dro gavida, rom minimum or umaRles saswavlebels daasrulebda swavlis msurveli da magistraturasac daamatebda zed. adamianurad mecodeba is maswavlebeli, vinc statusi ver an ar aimaRla, magram mniSvneloba ar aqvs, ratom ar aris maswavlebeli amdeni wlis mere statusiani. ver Caabara gamocda? ese igi, arakompetenturia, ar gavida gamocdaze? ese igi, upasuxismgebloa. sxva rame individualuri SemTxvevebic SeiZleba iyos, magram statusis amaRlebis SesaZlebloba xom erTi weli ar grZeldeboda? 11 weli gavida. mimdinare saswavlo wlis meore semestrisaTvis bevri vakansia gvqonda, Tumca msurveli cota iyo, mxolod ramdenime axali maswavlebeli gvyavs, im maswavleblebs, visac statusi SeuwydaT da gamocxadebul vakansiaze ver SeirCa kadri, droebiTi xelSekrulebebi gavuformeT saswavlo wlis bolomde. axali saswavlo wlis dawyebamde kvlav gveqneba bevri vakansia, amasobaSi, imedia, zafxulis gamocdebze bevri daadasturebs kompetencias da Semova skolaSi, rogorc ufrosi maswavlebeli.
– 43 sajaro da saqarTvelos sapatriarqos xiWauris wmida grigol xanZTelis saxelobis skolebis direqtorTa erTi nawili movaleobis Semsrulebelia. es statusi rodemde eqnebaT?
– 2020 wels 9 direqtors amoewura uflebamosilebis vada, SarSan – kidev erTs. dRes municipalitetis yvela sajaro skolaSi direqtoris movaleobis Semsruleblebi arian xelmZRvanelebad. saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis saministro wels gegmavs direqtorTa sasertifikacio gamocdebis Catarebas. imedia, survils moqmedi direqtorebis movaleobis Semsruleblebis garda, sxvebic gamoTqvamen. kerZo skola Tavisufalia direqtorTa SerCevaSi. saqarTvelos sapatriarqos xiWauris wmida grigol xanZTelis saxelobis skolis moqmedi direqtori, deda barbare (ciala megrelaZe) samagaliTo xelmZRvanelia. skolaSi rom 16 ufrosi, 8 wamyvani da 1 mentori maswavlebelia, amaSi udidesi wvlili masac miuZRvis. swored misi zrunvis, meToduri daxmarebis, kolegialuri da TanamSromlobiTi garemos Seqmnis safuZvelze miaRwies warmatebebs. deda barbare maswavleblebs ar aZlevs modunebis saSualebas, is TiToeuli pedagogis ganviTarebisTvis maqsimums akeTebs. kerZo skola axla gadis avtorizaciis process, male igive daiwyeba sajaro skolebSic da vfiqrob, maTi gamocdileba gamoadgeba.
– daba Suaxevis sajaro skolis mSenebloba xelSekrulebiT nakisr vadebSi ar dasrulda. ra saxeldeba amis mizezad?
– es sxvadasxva mizezTanaa dakavSirebuli – erT-erTi mTavari, Tumca ara erTaderTi – samSeneblo masalebze fasebis zrdaa. garkveuli periodi pandemiis gamoc iyo SeCerebuli mSenebloba. amas kompaniis susti menejmentic daemata da… Tumca samuSaoebis amJamindeli mimdinareoba gvaZlevs imis Tqmis uflebas, rom axal saswavlo wels ukve axal SenobaSi ganvaaxlebT.
– kidev romeli skolis materialur-teqnikuri bazis mowesrigebazea aWaris avtonomiuri respublikis ganaTlebis, kulturisa da sportis saministros biujetidan Tanxebi mobilizebuli?
– 2021 wels dasrulda ssip `sofel sxefis sajaro skolis~ Senobis sruli reabilitacia, axali furclovani TunuqiT gadaixura sofel takiZeebis sajaro skola. sareabilitacio samuSaoebi daiwyo da gagrZeldeba 2022 welsac goginauris, Wvanis, baraTaulis skolebSi, axlad gadaixureba gomardulisa da cxemlisis skolis Senobebi, SeviZenT ramdenime skolis mSenebloba-reabilitaciis proeqts, gakeTdeba ramdenime sportuli moedani.
– skolebis, gasakuTrebiT maTi filialebis Senobebis mSenebloba-rekonstruqcias adgilobrivi TviTmmarTvelobis xelmZRvaneloba yuradRebas Tu uTmobs?
– rogorc qveynis xelisuflebis, aseve adgilobrivi xelmZRvanelobisTvisac ganaTleba prioritetia. meriis da sakrebulos xelmZRvanelebisgan yovelTvis igrZnoba skolebis, pedagogebis, moswavleebis mxardaWera. aTeulobiT mierTebuli skola aSenda da garemontda adgilobrivi biujetidan. aseve gakeTda da kvlavac keTdeba skolebTan misasvleli gzebi, bilikebi, Ria da daxuruli sportuli moednebi, gvardeba sasmeli da teqnikuri wylis problemebi. gvifinanseben sportul, kulturul da saganmanaTleblo RonisZiebebs, konkursebs, maswavlebelTa konferenciebs da sxva.
– Suaxevis municipalitetis sakrebulos wevrad SarSan agirCies. ganaTlebis sistemasTan mimarTebaSi am organos saqmianobas rogor SeafasebT?
– sakrebulo municipalitetis cxovrebaSi mniSvnelovani institutia da dRiTi dRe Zlierdeba misi roli, Tumca jer kidev aris sakiTxebi, romelTa mimarTulebebiTac meti aqtiuroba gvmarTebs. vfiqrob, moqmed sakrebulos yvela resursi aqvs uflebamosilebis srulyofilad ganxorcielebisaTvis. misi axalgazrda xelmZRvaneli rostom lorTqifaniZe motivirebuli pirovnebaa da aqvs kargi xedvac. vfiqrob, sakrebuloSi Cemi muSaobis periodSi kidev mets gavakeTebT municipalitetis skolebisa da momavali TaobebisTvis
– romelime proeqtis inicirebas xom ar apirebT?
– ara marto saganmanaTleblo, aramed sxva mimarTulebebiTac maqvs ramdenime idea, oRond sanam gavaxmovaneb, kargad unda gaviTaviso proeqtis saWiroeba, mdgradoba da misaRwevi Sedegi. aucileblad davainicirebT ramdenime proeqts, romlis saWiroebasac davasabuTebT da kolegebic, imedi maqvs, mxars damiWeren. mTavaria, Cvenma saqmianobam, sabolood, mniSvnelovani Sedegi moitanos mosaxleobisaTvis da, gansakuTrebiT, axalgazrdobisTvis. wels pilotirebis reJimSi minda Camovayalibo klubebi inglisurisa da mxatvruli literaturis mimarTulebiT, romlis dafinansebaze ukve warvadgine meriaSi proeqti da mxardaWeris didi imedic maqvs. vfiqrob arasamTavroboebis CarTvasac.
– SarSan SuaxevSi erTian erovnul gamocdebze daregistrirebuli abiturientebis 80 procentze meti gaxda studenti. wels ra molodini gaqvT?
– mgoni, ar CamovrCebiT SarSandel Sedegs, Tumca 80 procenti sakmaod maRalia da am rekordis daZleva advili aRar iqneba.
– skolebSi axalgazrda, damwyebi pedagogebis dasaqmebis ra formebs mimarTavT?
– bolo wlebSi, rac Rvawlmosil maswavlebelTa didi nawili skolidan gavida, ZiriTadad, jildos safuZvelze, 50-ze meti maswavlebeli miviReT konkursis wesiT. maTi umravlesoba axlgazrdaa. vinc saTanadod sertificirebulia, uproblemod Semodis skolaSi. ganviTarebis Sanss vaZlevT maZiebel maswavleblebsac, oRond ori wlis ganmavlobaSi unda SeZlos kompetenciis dadastureba, maZieblobis programis warmatebiT gavla.
– statistikas Tu gadavxedavT, 800-ze meti pedagogidan mxolod samia mentori maswavlebeli. raa saWiro, rom es maCvenebeli gaizardos?
– ramdenadac CemTvis cnobilia, aTeulobiT municipalitets saerTod ar hyavs mentori maswavlebeli, Cven sami gvyavs, es ukve warmatebaa. gvyavs 70-mde wamyvanis statusis maswavlebelic, romelTa didi nawili aucileblad gaxdeba mentori. wels pirvelad cxaddeba statusis asamaRleblad, wamyvanobis an mentorobis misaRwevad gamocdebi, romelic profesiul unarebSi Catardeba. dawesdeba statusis Sesabamisi barieri, romlis daZlevac aucilebeli iqneba, amis Semdeg ki saskolo saqmianoba Sefasdeba da mieniWeba maswavlebels wamyvanis an mentoris statusi. ukve mzaddeba sagamocdo programebi. aWaris ganaTlebis, kulturisa da sportis saministro da maswavlebelTa saxli gegmavs am pedagogisTvis Sesabamisi seminarebis momzadeba-Catarebas, rac Zalian mniSvnelovani nabijia maTiprofesiuli ganviTarebisaTvis.
– aWaris ganaTlebis, kulturisa da sportis saministros xelmZRvanelobam stiqiisa da pandemiis periodSi ramdenime skola da skolamdeli dawesebuleba moinaxula. maT rekomendaciebs rogor iyeneben skolebSi?
– skolebs aqvT yvela rekomendacia, rogor daicvan usafrTxoeba, aseve yvela saWiro masaliTa da resursiT arian uzrunvelyofili, romelic saministrom maT usasyidlod gadasca. resurscentris TanamSromlebi atareben skolebis mudmiv monitorings, raTa maT ar mivceT modunebis saSualeba. skolebis monitorings aqtiurad axorcielebs aseve aWaris ganaTlebis, kulturisa da sportis saministro. saministros TanamSromlebi TiTqmis yoveldRiurad gadian romelime municipalitetis skolebSi; maTTan da resurscentrebTan mudmiv komunikaciazea ministri maia xajiSvili, romelic adgilze ecnoba arsebul viTarebas. es zrdis skolebis pasuxismgeblobas. am ramdenime dRis winac stumrobda ministri Suaxevs, moinaxula ramdenime skola, Sexvda da gaesaubra pedagogebs, moswavleebs, gaecno saswavlo procesis mimdinareobas, problemebs da gamowvevebs. roca ministri kargadaa informirebuli, Cvenc gviadvilebs saqmianobas da arc gadauWreli da mougvarebeli problema rCeba.
– resurscentris xelmZRvanelobis damokidebuleba im studentebisadmi, romlebic qveynisa da ucxoeTis umaRles saswavleblebSi iReben ganaTlebas. . .
– saqarTvelos sakmaod bevri da warmatebuli universiteti aqvs, marto Tbilisis ivane javaxiSvilisa da baTumis SoTa rusTavelis universitetebic ki sakmarisia, sxva rom ar davasaxeloT. am saswavleblebis kursdamTavrebulni udides sityvas amboben Tavis profesiaSi, magram ucxoeTis gamocdilebac CvenTvis Zalian mniSvnelovania,Aamitom maqsimalurad meti axalgazrda unda gavides sazRvargareT saswavleblad. moqmedebs sxvadasxva gacvliTi programa. skolis moswavleebisaTvis Zalian mniSvnelovania `fleqsis~ programa, romelic wlebia moqmedebs da araerTi axalgazrda eziara amerikul ganaTlebas, Tumca enobrivi barieri bevrs uSlis xels, swored inglisuris moyvarulTa klubi iqneba erT-erTi is mniSvnelovani proeqti, romelic daexmareba moswavles enis mimarTulebiT komunikaciis gaZlierebaSi. aqve minda xazi gavusva xiWauris universitetis mniSvnelobas. Cven aq gvaqvs SesaniSnavi universiteti maRali standartebis saswavlo programebiT. universitetma didi roli Seasrula skolebis kvalificiuri kadrebiT dasaqmebaSi, maswavlebelTa gadamzadebaSi. aTobiT moqmedma pedagogma swored aq gaiara maswavleblis momzadebis 60-kreditiani programa da dRes ufrosi maswavleblebi arian. vfiqrob, kidev bevr adgilobriv, kvalificiur kadrs mogvawvdis samomavlod.

