,, როგორ გაჩნდნენ დევები “
xatia iaSvili 555 18 48 88
dali TedoraZis zRaprebis krebuli
gazeTis stumaria aWaraSi erTaderTi mezRapre qalbatoni dali TedoraZe, romelsac Cveni sazogadoeba da miT umetes, rogorc Tavad uwodebs – sazogadoebis yvelaze saocari segmenti – bavSvebi, kargad icnoben
erTi Tvea rac misi zRaprebis krebuli `rogor gaCndnen devebi~ gamoica da ukve iqca Cveni Svilebis samagido wignad. krebulSi xuTi zRaparia: `daTunias jadosnuri baRi~, `mwvane meliebis samflobelo~, `rogor gaCnda cisartyela~, `rejis saocari Tavgadasavali~ da `rogor gaCndnen devebi~.
dali TedoraZe baTumSi daibada. daamTavra xelvaCauris raionis winsvlis saSualo skola, Semdeg baTumis pedagogiuri saswavlebeli skolamdeli aRzrdis specialobiT. swavla gaagrZela Tbilisis teqnikur universitetSi saxelmwifo da municipaluri marTvis fakultetze ekonomist-menejeris specialobiT.
`vmuSaobdi sabavSvo baRSi aRmzrdelad. 1999 wlidan dRemde vmuSaob Tojinebisa da mozard mayurebelTa saxelmwifo profesiul TeatrSi, jer muzeumis gamged, Semdeg marketingis menejerad. Tojinebis TeatrSi daidga Cemi sabavSvo piesebi, inscenirebebi. var Zalian bevri libretos, simReris teqstis avtori. Zalian lamazi, uSualo da Tbili urTierToba maqvs Cveni sazogadoebis yvelaze saocar segmentTan – bavSvebTan. amis dasturia, Cemi saavtoro proeqti `mogzauroba jadosnur samyaroSi~, romlis mizania, davaintereso bavSvebi TeatriT, iq ganxorcielebuli saocari speqtaklebiT da, rac mTavaria, vaCveneb, sad ibadeba, iqmneba Tojina. rogor moZraobs, mReris, cekvavs. vacnob Teatris istorias, sad da rodis gaCnda zogadad, Tojina da saidan modis es saxelwodeba~, – gviyveba dali TedoraZe.
qalbatonma dalim SemoqmedebiTi muSaoba Zalian adre daiwyo. werda leqsebs, Canaxatebs, moTxrobebs. romansac ki SeeWida, magram bolos mixvda, rom misi suli da guli sabavSvo literatura iyo. `aq viyavi bednieri, galaRebuli. davfrinavdi ukidegano, usazRvro fantaziis samyaroSi, sadac yvelaferi vardisferi, kriala da sufTaa. vwerdi da vxvdebodi, rom Cemi STagoneba umanko, gaciskrovnebuli, uboroto, sixaruliT da bednierebis surviliT savse patara angelozebis Tvalebi iyo. vwerdi da vxedavdi Cems bavSvobas – mzis sxivebis yviTel da qarvisferi aTinaTs, ezoSi CvenTan erTad moTamaSes. vgrZnobdi, xilabandwakruli, mzisgan garujul xelebze siberis xalebdafenili dideda tkbili xmis tembriT, moyolis saocari maneriT, mocimcime TvalebiT, romelSic misgan mogonili Tu wakiTxuli zRapris gmirebi WinkebiviT daxtodnen, rogor mibiZgebdnen, mewera bavSvebisTvis. sul raRac erTi Tvea gamovida Cemi krebuli `rogor gaCndnen devebi~, romelSic xuTi zRapari Sedis. wigni gaaforma Cveni Teatris mxatvarma miranda gurgenaZem. rogorc vici, aWaraSi pirveli mezRapre var, Tanac qali da Tanac, aWareli. 2004 wels mweralTa saxlma gamosca Cemi sabavSvo leqsebis krebuli `gandagana~, mas Semdeg vibeWdebodi periodul presaSi da literaturul Jurnal `WoroxSi~, – ambobs qalbatoni dali.
erT bednier dRes ki, rogorc Cveni stumari ambobs, gamomcemloba `qarTulis~ damfuZnebeli maTe kbilaZe dainteresda misi zRaprebiT da gadawyvita gamoeca wigni. daibeWda 2 aTasi egzemplari, romelic iyideba mTeli saqarTvelos masStabiT. qalbaton dalis xSirad iwveven skolebSi, sabavSvo baRebSi. `vkiTxulobT, erTad ganvixilavT zRapris siuJets. bavSvebi TavianTi warmosaxviT agrZeleben zRapars, xataven personaJebs an mTlian siuJets. samomavlod minda gamocema axali wignisa – `alqajebis samflobelo~. axla vmuSaob da Zalian minda movaswro, saaxalwlo saSobao wignis gamocema, romelSic mxolod saaxalwlo zRaprebi Seva~, – gviTxra dali TedoraZem.
warmatebas vusurvebT mezRapre qalbatons, romelic kidev bevr bavSvs Seayvarebs wignis kiTxvas.
sicili bavSvis
celqi sios kiskisia,
Tu rakraki nakadulis?
iqneb, foTlis simReraa,
anda, Citis frTaxatulis.
iqneb, iqneb cis da miwis,
mowkriale mzis sxivia.
anda, iqneb yvavilebze
dilis namis cimcimia.
iqneb, Rrubels gamoeqca
wvimis wveTi pawawina.
iqneb mTvarem varskvlavebi,
iavnaniT daaZina.
narnarma da tkbilma xmebma
gulSi siTbo CamiRvara.
am siTbob da harmoniam
aivanze gamiyvana. . . .
axla mivxvdi, Tu ram Seqmna
saocari idilia.
gulwrfeli da laRi xmebi
Turme bavSvis sicilia.

