ნაილა ჩელებაძე: ქართველოლოგიით ჩემი დაინტერესება ოჯახიდან დაიწყო
ëàïî úòíïîòûå 599 85 21 14 –
cnobili qarTvelologi, eTnologi, saqarTvelos kulturuli memkvidreobis aqtiuri mkvlevari, baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetis niko berZeniSvilis institutis eTnologiisa da sociologiuri kvlevis ganyofilebis ufrosi mecnieri TanamSromeli, saqarTvelos sapatriarqos wminda abuserisZe tbelis saswavlo universitetis profesori naila CelebaZe Cveni gazeTis stumaria.
– qalbatono naila, qobuleTeli CelebaZeebis gvarSi pirveli qali xarT, romelsac mecnierebis sarbielze sakuTari xelwera gaqvT. . .
– didi madloba aseTi wardgenisTvis. miuxedavad imisa, rom Cems sanaTesaoSi araerTi niWieri, warmatebuli qalbatoni gvyavda da gvyavs – pedagogi, eqimi, inJineri, mecnierebiT mxolod me davinteresdi.
– didi da rTuli gza gamoiareT. qveynisTvis Znelbedobis wlebSi moipoveT samecniero xarisxi, mecnier-xelmZRvanelTan erTad, am miRwevas vis umadliT?
– zogadad, qarTvelologiiT Cemi daintereseba ojaxidan daiwyo. dedaCemi Suqife civaZe filologi gaxldaT, romlisganac xSirad mesmoda Cveni saxelovani mecnierebis – SoTa ZiZiguris, aleqsandre baramiZis, akaki SaniZis, leo kvaWaZis, vladimer Tofurias, ivane gigineiSvilis, arnold Ciqobavas, aleqsandre Rlontis, mixeil WabaSvilis gvar-saxelebi. isini baTumis pedagogiur institutSi Camodiodnen, leqciebs kiTxulobdnen. Semdgom, skolaSi, istoria Zalumad Semayvares sayvarelma maswavleblebma, aw gansvenebulma anJelina bilixoZem da nani wereTelma. baTumis SoTa rusTavelis saxelobis pedagogiuri institutis istoriis specialobiT diplomis aRebis Semdeg, dedas gavuziare swavlis gagrZelebis survili (mama ukve gardacvlili myavda), rasac Tavad veRar moeswro. Cemi ufrosi Zmis – Temuris daJinebiT, saamayo biZaSvilis – revaz CelebaZis didi TanadgomiT, saqarTvelos mecnierebaTa akademiis niko berZeniSvilis samecniero-kvleviTi institutis maSindeli direqtoris, saqarTvelos mecnierebaTa akademiis wevr-korespondent daviT xaxutaiSvilis dros Tbilisis ivane javaxiSvilis saxelmwifo universitetSi movipove miznobrivi aspiranturis adgili eTnologiis mimarTulebiT. sagamocdo komisias Tavmjdomareobda saqveynod cnobili mecnieri, qarTuli eTnologiuri skolis fuZemdebeli, akademikosi giorgi Citaia, romlis leqciebma da, saerTod, pedagogiurma midgomam aspirantebisadmi, swavlebis gamorCeulma meTodebma waruSleli kvali datova. paralelurad, samecniero xelmZRvaneli gaxldaT aseve cnobili mecnieri da sazogado moRvawe, saqarTvelos mecnierebaTa akademiis wevr-korespondenti vaxtang SamilaZe.
– qobuleTis meeqvse saSualo skolis istoriis maswavlebelma niko berZeniSvilis saxelobis samecniero-kvleviT institutSi daimkvidreT adgili. rogor gaixsenebT institutis xelmZRvanelebis damokidebulebas axalgazrdebisadmi?
– daviT xaxutaiSvilis mecnieruli da sazogadoebrivi moRvaweoba sabWoTa kavSiris daSlisa da saqarTvelos respublikis damoukideblobis metad rTul periods ukavSirdeba. mecnierebaTa akademiis institutis misia metad rTuli da sapasuxismgeblo gaxldaT, radgan swored aqedan xdeboda baTumis saxelmwifo universitetisa da regionis sapasuxismgeblo sajaro samsaxurebis kvalificiuri kadrebiT Sevseba. batoni daviTi araerTgzis Segvaxsenebda amas da maqsimalurad gviwyobda xels swavlaSi, iqneboda es mivlineba, konsultacia, savele eqspedicia Tu sxva. dRes institutis direqtori gaxlavT eTnologi, istorikosi, akademiuri doqtori, saqarTvelos sapatriarqos xiWauris saswavlo universitetis profesori roin malaymaZe, romelic axalgazrdul asakSi SeeWida am rTul saqmes da dakisrebul movaleobas Tavi mSvenivrad gaarTva. batoni roini kargad iTvaliswinebs institutis calkeuli xelmZRvanelis muSaobis stils, aris komunikabeluri, Tavmdabali. man SeZlo mZime periodSic ki institutis saxis SenarCuneba. ra Tqma unda, am ori xelmZRvanelis warmatebuli saqmianobis safuZveli patriotizmia, pasuxismgeblobis grZnoba, institutis tradiciebis pativiscemaa.
– istorikosebis, gansakuTrebiT – samxreT-dasavlei saqarTvelos istoriis mkvlevarebisTvis samagido wignad iqca `samxreT-dasavleT saqarTvelos istoriis narkvevebis~ (aWara) oTxtomeuli. ra Sroma gaswieT mis gamocemaSi?
– CemTvis didi pativi iyo am wignis saredaqcio sabWos wevroba, ufro metic, meoTxe tomSi sakmaod rTuli sakiTxis damuSavebac damekisra, radgan sabWoTa periodis religiuri cxovrebis amsaxveli masalebi saarqivo da samuzeumo fondebis kuTvnileba gaxldaT.
– Tanaavtori xarT wignis `zeda maWaxeli~, romelmac sazogadoebis yuradReba miipyro. sxvebTan erTad, zeda maWaxlis istoriisa da eTnografiis kvlevas ra mimarTulebiT agrZelebT?
– am wignis upirvelesi mniSvneloba mainc is gaxlavT, rom monografiulad pirvelad moxda orad gayofili maWaxlis xeobis – TurqeTis respublikaSi moqceuli mxaris Seswavla. sagulisxmoa, rom zeda maWaxeli sakmaod izolirebulad iyo aTwleulebis ganmavlobaSi rogorc geografiuli mdebareobiT, aseve administraciuli TvalsazrisiTac. wignis meore nawilSi meti adgili daeTmoba konkretul sakiTxebs, Tanamedrove yofa-cxovrebas, transformaciul procesebs.
– gamomcemloba `imedma~ Tqveni avtorobiT gamosca damxmare saxelmZRvanelo `turistuli biznesis ganviTarebis resursebi saqarTveloSi (sxalTiswylis xeoba)~. turizmis ganviTarebis xelSesawyobad kidev ra gaqvT gakeTebuli?
– mogexsenebaT, baTumis saxelmwifo universitetis turizmis specialobis studentebisTvis niko berZeniSvilis institutis TanamSromlebma gamosces damxmare saxelmZRvanelo, romelSic Cem mier momzadebuli ramdenime statia daibeWda.
– am bolos kavkasiis saerTaSoriso lingvistur samitSi monawileobdiT. . .
– es samiti Tavisi TematikiTa da SemadgenlobiT gamorCeuli iyo, Tumca dasafasebelia sxva samecniero forumebic, romlebSic vmonawileobdi.
– dasafasebelia is Sroma, rasac institutis sxva mecnierebTan erTad, stambolis qarTul savaneSi, tao-klarjeTsa da Worox-artaanis mxareSi eweviT.
– gansakuTrebiT Cveni saamayo mecnieris, qalbaton SuSana futkaraZis Rvawlia dasafasebeli. swored misi piradi urTierTobebiT zazaZeebis ojaxTan da didi avtoritetiT SevZeliT am Zvirfas saunjesTan wvdoma. istoriul saqarTveloSi araerTi samecniero eqspedicia ganxorcielda, risTvisac madliereba unda gamovxatoT SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetis reqtoratis, gansakuTrebiT ki reqtoris, profesor merab xalvaSis mimarT, romelic Cveni institutis mecnieri TanamSromeli gaxldaT da kargad icnobs mis specifikas, institutis misias.
– xinos xeobis warsulisa da dRevandelobis samzeoze gamotanas ra formiT apirebT?
– Cems sakandidato naSromSi xinos istoriul xeobaSi Cawerili sakmaod mravali masala Cavde, xeobis topografiuli ruka da erTgvari gzamkvlevic Sevadgine, kidev sxva statiebic davbeWde Cveni institutis dargobriv krebulebsa da SromebSi. amJamad raime konkretuli gegma xinos xeobis Sesaxeb ar maqvs.
– wels romel proeqtebSi, samecniero konferenciebsa da forumebSi monawileoba gaqvT dagegmili?
– mecniereba did codnas, erudicias, intuicias moiTxovs. asakTan erTad, naSromTa raodenobac matulobs, ixveweba misi forma, xarisxi. saqmisadmi pasuxismgebloba da kidev bevri sxva ram Tu ar gaaCnia mkvlevars, igi mecnierad ver Camoyalibdeba. gegma bevri maqvs, unari da gamZleobac. ufro metad, saerTaSoriso RonisZiebebSi monawileobaze maqvs aqcenti gadatanili.
– im mecnierTa rigebSi xarT, romlebic xiWauris saswavlo universitets ver elevian. . .
– Cemi sadisertacio naSromis, monografiebis sabazo-savele resursi swored mTian aWaraSi movipove. ai, maSin, mosaxleobasTan urTierTobam, urTierTpativiscemam, megobrobam damaaxlova mTianeTs. jer kidev sabWour antireligiur, aTeistur qveyanaSi, miT ufro aWaraSi, sxalTis taZris xilvam, romelic erTaderTi SemorCenili, uZvelesi marTlmadidebluri samlocvelo gaxldaT, CemSi iseTi emociebi aRZra, rom ufalTan piroba davde: `roca am taZarSi RvTismsaxureba aRdgeba, aq unda movinaTlo~. asec moxda. 1991 wlis 16 marts aq veziare qristes naTels, mdinare sxalTiswyalSi. maSin taZris winamZRoli gaxldaT mama grigoli, amJamad sxalTis eparqiis mTavarepiskoposi, meufe spiridoni. am emociebma, kuTxis siyvarulma mimajaWva xiWauris universitetsac.
– mecnierul sarbielze mravalwliani moRvaweoba safuZvels gaZlevT, doqtorantebis xelmZRvanelic iyoT. amis mcdeloba Tu gqoniaT?
– sadoqtoro dacvaze eqsperti ki vyofilvar, mecnieri-xelmZRvaneli – ara. Tumca, momaval istorikosebTan mWidro kavSiri maqvs, iqneba es konsultaciebi, samecniero literaturiT daxmareba, savele-eTnografiul muSaobaSi axalgazrdebis CarTva. . . es Cemi saqmianobis mTavari qvakuTxedia. rogorc wminda ilia marTali brZanebda: samSoblos istoriuli warsuli yovel Cvengans gulis ficarzed unda gvqondes dabeWdili. guli mtkiva, rom Tanamedrove axalgazrdebi naklebad akeTeben arCevans qarTvelologiur mecnierebaze, rasac, vfiqrob, finansuri mxare ganapirobebs. mecniereba, erTgvarad, TviTSewirvacaa sayvareli saqmisTvis, igi enTuziazmis gareSe ver ganviTardeba, rasac qveyanaSi Seqmnil mZime periodSi (uxelfasoba, uSuqoba) Cveni samecniero wris moRvaweoba, vityodi – Tavdadebac adasturebs.
– oriod winadadebiT – Tqveni da revaz CelebaZis urTierTobebzec. . .
– Cveni mSoblebi gansakuTrebuli siaxloviT gamoirCeodnen, dedebic debiviT iyvnen. mSoblebi adre gardamecvala da revazis ojaxi Cems meore ojaxad iqca. aspiranturaSi swavlisas TbilisSi masTan vcxovrobdi, misi wyalobiT maxsovs oqros Taobis fexburTelebi: daviT yifiani, vitali daraselia, vladimer gucaevi, saSa CivaZe, Tamaz kostava, manuCar maCaiZe, oTar gabelia karis mezobeli iyo. im wlebSi Tbilisis `dinamos~ saSinao matCebs ar vtovebdi, rac revazsac axarebda. igi sabWoTa periodSi moinaTla, dedamisic – 72 wlis asakSi. 80-ian wlebSi, RamiT, rodesac Tbilisis `dinamos~ fexburTelebi Cvens patriarqs farulad daalocvines, revazi sixaruls ver faravda. gviyveboda, rogor Caikra igi gulSi uwmindesma. misi ojaxi gamoirCeva saTnoebiT, sikeTiT, RvTisnierebiT. dasasrul, minda visargeblo SemTxveviT da Tqveni gazeTiT, TurqeTsa da siriaSi momxdari tragediis gamo, TanagrZnoba gamovucxado daRupulTa ojaxebs, axloblebs, gadarCenilebs ki ufalma gamZleoba mimadloT.