„დელეგატები ოპტიმალური ვარიანტია ამ მოცემულობაში“
proporciuli saarCevno sistema da . . . delegatebi
irma cecxlaZe
aWaris avtonomiuri respublikis mTavrobis meTaurma Tornike riJvaZem `qarTuli ocnebidan~ aWaris umaRlesi sabWos delegatebi daasaxela. `26 oqtombers, saparlamento arCevnebTan erTad, tardeba aWaris avtonomiuri respublikis umaRlesi sabWos arCevnebi. Sesabamisad, dRes msurs, warmogidginoT delegatebi `qarTuli ocnebidan~, romlebic warmodgenili iqnebian rogorc wamyvan poziciebze umaRles sabWoSi sakonstitucio umravlesobis dakompleqtebis mizniT, aseve, gauZRvebian aWaris eqvsive municipalitetSi saarCevno kampanias. ZiriTadi kriteriumebi, ris gamoc SeirCa es xalxi da rac gaxldaT wardgenis safuZveli, aris profesionalizmi, keTilsindisiereba, qveynisa da xalxis siyvaruli. darwmunebuli var maT warmatebaSi. minda, TiToeul maTgans warmatebuli saarCevno kampania vusurvo~, – ganacxada man.
`qarTuli ocnebis~ am iniciativas mohyva sakmaod mZafri kritika opoziciis mxridan, romlis umetesoba Tvlis, rom e.w. delegatebi harmoniulad Caenacvlebian maJoritarebs, rac niSnavs, rom saarCevno sistema igive rCeba.
gia abulaZe, aWaris umaRlesi sabWos wevri enm-dan, miiCnevs, rom `qarTulma ocnebam~ praqtikulad, maJoritaruli sistema datova ZalaSi, roca cvlileba daamtkica delegatebze: „delegatebis idea mdgomareobs imaSi, rom `qarTulma ocnebam~ moaxerxos rekrutireba adamianebis, romlebsac gaaCnia finansuri resursmanipulacia~.
delegatebis models kategoriulad ewinaaRmdegeba bakur kvaSilavac, politikuri moZraobis `Tavisuflebis moedani~ wevri:
`qarTuli ocneba~ cdilobs, is meqanizmi daitovos, rac gaaqro proporciulma sistemam. am modeliT isini amomrCevels da kandidatebsac etyvian, rom ai, maJoritarebi aRar arian, magram davtoveT delegatebi, SemovitaneT es axali institucia. ase Seecdebian isini Zalauflebis mqone biznesmenebis rekrutirebas. . .…realurad es proporciuli saarCevno sistemis suliskveTebis gverdis avlaa~, – ambobs bakur kvaSilava.
gTavazobT intervius qobuleTis delegatobis kandidat cotne ananiZesTan, romelic amJamad umaRlesi sabWos adamianis uflebaTa dacvis komitetis moqmedi Tavmjdomare da maJoritari deputatia. batoni cotne miiCnevs, rom opozicia ar aris logikuri sakuTar gamonaTqvamebSi da rom `qarTuli ocneba~ yvelafers akeTebs mxolod da mxolod sakuTari amomrCevlis da qarTuli politikuri speqtris sakeTildReod.
– batono cotne, moqmedi maJoritari xarT da rogorc Tornike riJvaZem ganacxada, arCevis SemTxvevaSi gaxdebiT qobuleTis delegati. Tu SeiZleba, agvixseniT, raSia gansxvaveba?
– saubari minda daviwyo imiT, rom sakmaod didi brZolis Sedegad saqarTvelos sinamdvileSi pirvelad amoqmeddeba proporciuli saarCevno sistema, romlis dakveTasac ukve wlebia iZleva qveynis politikuri speqtri da rasac amomrCevels dahpirda `qarTuli ocneba~. jer kidev 2020 wels 77 maJoritaris nacvlad iyo – 30. es procesi mimdinareobda sruliad qarTuli politikuri speqtris da saerTaSoriso Tanamegobrobis SeTanxmebis safuZvelze, ris mixedviTac proporciulobis masStabi Zalian gaizarda. amavdroulad, isev `qarTuli ocnebis~ mier inicirebulma da reglamentirebulma konstruqciulma cvlilebam mogvca SesaZlebloba, dResdReobiT damkvidrdes proporciuli saarCevno sistema, rac Tavis mxriv, ufro sasargeblo da demokratiulia.
– ras niSnavs `sasargeblo~ am SemTxvevaSi?
– sasargebloa, radgan proporciebis mixedviT nawildeba (parlamentSi 150 mandati) is mandatebi, romelTa naxevarze meti maJoritaruli sistemiT nawildeboda. umaRlesi sabWos SemTxvevaSi 21-ive mandati gadaTamaSdeba proporciuli wesiT. bariergadalaxuli partiebi miiReben gacilebiT met adgils sakanonmdeblo organoebSi, riTac moaxerxeben sakuTari da amomrCevlebis interesebis gatarebas. arCevnebis proporciuli sistemiT Catarebas, jer kidev 2006-2007 wlebidan viTxovdiT, anu mas Semdeg, rac CaverTe politikaSi. misi damkvidreba TiTqmis yvela politikur Zalas surda, apelirebda am Temaze yvela `nacionaluri moZraobis~ warmomadgenlebis garda. kargad iciT, rom 2020 wels, naxevrad proporciuli arCevnebi Catarda. parlamentSi 150 mandatidan 120 – proporciuli sistemiT ganawilda. es iyo Taviseburi gamocda, eqsperimenti, Tu ase gnebavT, axla ki „qarTuli ocneba“ asrulebs danapirebs da amkvidrebs im sistemas, romelic uzrunvelyofs xmis micemis kidev ufro samarTlian da gamWvirvale process.
– rac Seexeba delegatebs, TavisTavad gvagonebs maJoritarul sistemas, swored amas aprotesteben opoziciis warmomadgenlebi. . .
– am Temaze Catarda bevri gamokiTxva mosaxleobaSi, maT Soris gaeros kvleva, romelmac daadastura, rom amomrCevlebs surT, bma hqondeT sakanonmdeblo organoebis warmomadgenlebTan. vinaidan, arCevnebi aucileblad unda Catardes proporciuli sistemiT, radgan es iyo `qarTuli ocnebis~ dapireba da konstituciuri cvlileba – Cvenma politikurma gundma gadawyvita, rom isev proporciul siaSi warmoadginon subieqtebi, garkveuli tipis politikuri da samarTlebrivi valdebulebiT (mcire doziT). aWaridan umaRles sabWoSi warmodgenili iqneba 6 delegati, xolo parlamentSi – sami.
– 2016 wels sakonstitucio sasamarTlom mosaxleobis raodenobis mixedviT gadaanawila maJoritarebi, aqedan gamomdinare, delegatebis mxolod raionebis mixedviT gadanawileba ramdenad samarTliania?
– diax, qobuleTs da gansakuTrebiT baTums gacilebiT meti amomrCeveli hyavs, radgan mosaxleobac metia. cxadia, raRac doziT es iwvevs ukmayofilebas, magram radgan aris municipaluri dayofa da eqvsi municipalitetia, unda davjerdeT am mandatebs. erTi mxriv, `qarTulma ocnebam~ istoriuli nabiji gadadga da proporciuli saarCevno sistema daamkvidra, meore mxriv ki gaiTvaliswina mosaxleobis moTxovna da Semoitana siaxle delegatebis saxiT, romlebic maJoritarebis funqciebs SeiTavseben da konkretuli olqebis mosaxleobis konkretul moTxovnebs da interesebs warmoadgenen sakanonmdeblo organoebSi. es, marTlac, Zalian kargi gamosavalia da ver vxvdebi, ratom aprotestebs opoziciis garkveuli nawili? iseTi warmodgena rCeba, rom maTTvis sul erTia, raze isaubreben, mTavaria, yovelgvari argumentis gareSe negativi augoron mmarTvel partias. vimeoreb, delegatebi proporciuli siis wevrebi arian, Tumca ukukavSirisTvis da sakanonmdeblo organoSi mosaxleobis CarTulobisTvis delegatebi optimaluri variantia am mocemulobaSi, roca saxelmwifoSi pirvelad tardeba sruliad proporciuli arCevnebi da adamianebi iTxoven sakuTar warmomadgenels qveynis marTvaSi. me, rogorc maJoritari, kargad vxvdebi, rom es marTlac asea. bevri mommarTavda da axlac mommarTavs iseT sakiTxebze, romelTa gadaWrisTvisac saWiroa piradi CarTuloba da daxmareba. maJoritarma kargad icis endemuri xasiaTis problemebi. aseTi sakiTxebis mogroveba, ganzogadeba da Semdeg sakanonmdeblo organoSi kanonproeqtis saxiT wardgena aris Cveni movaleoba da saxelmwifos demokratiuli marTvis erT-erTi mTavari safuZveli.
– Tuki imdeni deputati ver gavida saarCevno siebiT, ramdeni delegaticaa, gamodis, mosaxleoba darCeba sakanonmdeblo organoSi sakuTari warmomadgenlis gareSe?
– saqarTvelos premier-ministrma, `qarTuli ocnebis~ saarCevno Stabis xelmRvanelma irakli kobaxiZem mkafio gancxadeba gaakeTa delegatebTan dakavSirebiT, rom isini aucileblad iqnebian gamsvlel siebSi.
– sxva partiebi Tu apireben, isargeblon delegatebis sistemiT?
– sxva partiebi uars amboben am SeTavazebaze, absoluturad gaugebari argumentebis moSveliebiT. paralelurad, isini uars amboben mosaxleobis dakveTazec.
– arCevnebSi gamarjvebis ra Sansebi aqvs `qarTul ocnebas~?
– arsebuli politikuri mocemulobidan gamomdinare, `qarTuli ocneba~, konkurenciis mxriv, ualternativoa mmarTvelobis swored im xazis meSveobiT, romelsac qveynis saTaveSi mosvlis dRidan atarebs. Sida kvlevebSic gamoCnda, rom mosaxleobis mxardaWera 60 procentamdea. Cven xSirad vxvdebiT amomrCevlebs, romlebsac kargad axsovT, ra mdgomareoba iyo qveyanaSi wlebis win rogorc arCevnebis Catarebis, ise adamianis uflebebis dacvis, Tu jandacvis kuTxiT. yvelas aqvs Sedarebis saSualeba, romelic Cvens sasikeTod sruldeba. arc imas iviwyeben, rom dRevandel areul msoflioSi, romelic cecxlis alSia gaxveuli, saqarTvelo inarCunebs mSvidobas da neitralitets. kargad Cans, rom qarTveli xalxi adekvaturad afasebs „qarTuli ocnebis“ yvela Zalisxmevas da miRwevebs, rac wlebis manZilze fiqsirdeba.
– romel ZiriTad miRwevebs gamoarCevdiT?
– pirvel rigSi, aRvniSnavdi grZelvadiani mSvidobis da usafrTxoebis uzrunvelyofas, rac Zalian mniSvnelovania dRevandel msoflioSi, Tuki saqarTvelos geopolitikur mdebareobas gaviTvaliswinebT. dameTanxmebiT, rom iyo, aris da iqneba samxedro eskalaciebis riskebi. aqve gavixseneb jandacvis sistemas, romelic mTlianad Seicvala mosaxleobis inetresebis mixedviT. janmrTelobis dacvis yvela programa morgebulia pacientebze da xalxs aZlevs ufasod an minimalur fasebSi mkurnalobis saSualebas. yovelwliurad es programebi ufro da ufro itvirTeba, raTa detalurad Cawvdes arsebul problemebs da moaxdinos rigi daavadebebis prevencia da kontroli. am mimarTulebiT gadis saxelmwifo biujetis TiTqmis mesamedi. aqve gavixseneb bavSvebis skolebSi transportirebis programas. satransporto infrastruqturis (gansakuTrebiT, maRalmTian regionebSi) da moswavleTa usafrTxod gadaadgilebis problemebma (centraluri magistralis gaswvriv, tyiani adgilebi soflebs Soris, sadac gareuli cxovelebis saSiSroebaa, mdinareebze gadasasvlelebi da a.S.) warmoqmna maTi sacxovrebeli adgilidan skolamde transportiT gadaadgilebis saWiroeba, rasac 2013 wlidan afinansebs biujeti. amaze aravin saubrobs. erTi SexedviT, TiTqos araferia, magram udidesi datvirTva aqvs rogorc bavSvebisTvis, ise maTi ojaxebisTvis. infrastruqturis mxriv kargad ganviTarda qobuleTi. miuxedavad imisa, rom jer kidev darCenilia problemebi, ZiriTadi saqme gakeTebulia – gzebis, wyalgayvanilobis, xidebis, asfaltirebis Tu betonirebis kuTxiT. yvelafers ver CamovTvliT. mewyrulma procesebma sakmaod bevr saxls Seuqmna problema, rac uceb moagvara samTavrobo struqturebma. es mimarTuleba, isev da isev, prioritetad darCeba, raTa xalxs hqondes usafrTxo garemo da komfortuli komunaluri servisebi, rac, praqtikulad, aTanabrebs sofels qalaqTan da niSnavs evropul midgomas. Sedegad, mcirdeba soflidan qalaqSi migraciis nakadi. aqve vityvi, rom miiwura turistuli sezoni, romelic Zalian warmatebuli aRmoCnda rogorc zRvispira zolisTvis, ise soflebisTvis qobuleTsa da maRlmTian aWaraSi, sadac ganviTarda saojaxo sastumroebis qseli da damkvidrda saintereso turistuli marSrutebi.
– ras TvliT qobuleTSi ZiriTad problemad, romlis gamosworebac dagegmili gaqvT Semdgomi oTxi wlis manZilze, anu ris gakeTebas gegmavT, Tu gaimarjvebT arCevnebSi?
– pirel rigSi, isev da isev qobuleTelebis interesebis lobirebas umaRles sabWoSi, gansakuTrebiT, aWaris saxelmwifo biujetis damtkicebis procesSi. kidev ufro unda gaZlierdes is prioritetebi, romlebzec vsaubrobdiT, vgulisxmob infrastruqturis mowesrigebas, soflis meurneobis dargebis da turizmis ganviTarebas. turizmi xom jer kidev nikolozis droidan viTardeboda qobuleTsa da mis SemogarenSi. ar SeiZleba aseTi uzarmazari potencialis uyuradRebod mitoveba da amxela Semosavalze uaris Tqma. aqedan gamomdinare, mmarTveli partia gaagrZelebs am kuTxiT muSaobas mosaxleobis da qveynis saekTildReod. aucilebelia, saerTaSoriso brendebis Semoyvana, turistuli, kvebis Tu dasasvenebeli obieqtebis, parkebis aSeneba ara mxolod zRvispira zolSi. ar dagaviwydeT, rom qobuleTs gaaCnia ulamazesi landSafti, nakrZalebi, xeobebi, mTebi da a.S. yvelafer amas unda gansakuTrebuli yuradReba da finansebi, rac samomavlod asmagad gazrdis Semosavlebs.
– soflis meurneobis kuTxiT ras gvetyviT?
– tradiciulia citrusovanTa da Txilis baRebis Semosavlis miRebisTvis sxvadasxva programis mimdinareoba, romlebic gulisxmobs Sxam-qimikatebiT, mcire meqanizaciiT, teqnikiT da a.S. fermerebis momaragebas. saqarTvelos masStabiT samasi milioni ideba biujetSi soflis meurneobis mxardasaWerad. cistrusis mimarTulebiT subsidireba 30 TeTramde gaizarda e.w. enessze. minda madloba gadavuxado aWaris finansTa da ekonomikis saministros Semxvedri nabijebisTvis, rac gamoixateba aqamde miuwvdomeli bazrebis diversificirebaSi. minimaluri gadasaxadi eqsportze da soflis meurneobis lobireba lojistikur nawilSi marTlac Zalian mniSvnelovania. amiT sargebloben ara mxolod adgilobrivebi, aramed mezobeli qveynebis (ukraina, belarusi, TurqeTi, azerbaijani, somxeTi) warmomadgenlebic, romlebic gzas gvixsnian sakuTari bazrebisken Cveni loialuri sagadasaxdo sistemis wyalobiT. sawyis etapze es svla momgebiania rogorc maTTvis, ise Cveni ekonomikis gasaZliereblad. kargi iqneba, damatebiT gaixsnas gadasamuSavebeli da wvenebis qarxnebi, radgan am bolos, marTlac, rekordul mosavals viRebT, movlili da ganaxlebuli baRebisgan. vsargeblob SemTxveviT da minda aRvniSno, rom aqtiurad var CarTuli winasaarCevno mzadebaSi Cems mewyvile (parlamentidan) giorgi WyoniasTan erTad. man ori Zalian mniSvnelovani obieqti gaxsna qobuleTSi: Sato Sale da Sato kvirike, romlebic xels uwyobs maRalSemosavliani turistebis Semodinebas. darwmunebuli var, mosaxleoba kargad xedavs, ra keTdeba da risi gakeTebac dagegmilia. Cven progresuli konservatoruli Zala varT, gvaqvs gamowvevebi, SesaZlebelia xarvezebic, magram yvelaferi mogvarebadia. mTavaria, rom mSvidoba iyos saqarTveloSi. aqedan gamomdinare, darwmunebuli var Cveni moqalaqeebi 26 oqtombers gaakeTeben swor arCevans, romelic saqarTvelos warmatebul momavals ganapirobebs.

