მარეთის ხეობის ფოლკლორმა თბილისელები მოხიბლა
oTar cinariZe 599 85 21 14 –
liana futkaraZe Tbilisis 133-e sajaro skolis direqtoria. igi mareTis xeobaSi daibada, Semdgom misi ojaxi guriaSi gadavida sacxovreblad. tomaSeTelTa rZali kargad icnobs mareTelebs, aqaurebis adaT-wesebs, maT folklors. ar iyo gasakviri, roca Tbilisis konservatoriis did darbazSi gamarTul `erTi xeobis folkloris saRamoze~ skolis pedagogebTan erTad movida. saRamo konservatoriis mravalxmianobis kvlevis centris direqtor nino razmaZis iniciativiTa da organizebiT gaimarTa.
– sasixarulo da saamayoa, roca qveynis dedaqalaqSi Seni saTayvanebeli da saficari xeobis kulturisa da xelovnebis moamageni sazogadoebas TavianT xelovnebas acnoben, – gviTxra qalbatonma lianam.
saRamoze movidnen TbilisSi mcxovrebi oladaureli profesori jemal beriZe, veterani SoTa makaraZe, dRvaneli profesori ediSer futkaraZe, mareTis xeobidan dedaqalaqsa da mis SemogarenSi mcxovrebi mareTelTa folkloris 100-ze meti Tayvanismcemeli.
nino razmaZem mareTelTa gamosvla me-12 saerTaSoriso simpoziums daamTxvia, romelic mravalxmianobisadmi iyo miZRvnili da 20 qveynidan mowveuli 50-mde mecnieri da is ucxouri ansamblebi eswrebodnen, romlebic qarTul simRerebs asruleben.
daTqmul droze darbazi mayurebliT gadaiWeda, rac, organizatorTa SefasebiT, iSviaTobaa.
– wlebia mecnierul sarbielze var, magram mareTelTa cekva-simReras, xalxur zepirsityvierebasa da eTnografias kargad vicnob. iyo dro, roca scenaze videqi da adgilobrivi xelovanebis xeldasmiT vmRerodi, `gandaganas~ Camovuvlidi,-Tqva ediSer futkaraZem.
saRamos monawileebs miesalmnen nino razmaZe, folkloris erovnuli centris direqtori, ansambl „basianis“ samxatvro xelmZRvaneli giorgi donaZe, Tbilisis vani sarajiSvilis saxelobis saxelmwifo konservatoriis profesori rusudan nafetvariZe, Suaxevis municipalitetis meri omar takiZe. maT isaubres soflis, xeobis folkloris daniSnulebasa da popularizaciaze.
Suaxevis kulturis centrTan arsebuli folkloruli ansambli „mareTi“ (xelmZRvaneli – avTandil darCiZe), qoreograf badri darCiZis iniciativiT axlaxan Seqmnili qalTa ansambli „fesvebi“, kviaxiZeebeli mixeil futkaraZisa da maxalakiZeebeli avTandil darCiZis saojaxo ansamblebi, 80 wels gadacilebuli akompaniatori roland ivanaZe, mxatvruli kiTxvis ostati revaz fevaZe mayurebelma ovaciiT miiRo.
udavod misasalmebeli iyo badri darCiZis mier xeobaSi gabneuli qalTa erovnuli cekvis margalitebis Segroveba-gacocxleba, didi da momTxovni auditoriis winaSe pirvelad wardgena. ansamblSi badrim ojaxis wevrebic CarTo. Tavis droze am nimuSebs dedamisi da xeobis sxva qalebi asrulebdnen. 15 wlis win badrisa da Suaxevis kulturis centris maSindel xelmZRvanel zaur daviTaZes survili hqondaT, es margalitebi gaecocxlebinaT da scenaze gamoetanaT, magram… amjerad xelovans TviTmmarTvelobis xelmZRvanelebi gverdiT daudgnen da ucxoelma da qarTvelma mayurebelma qalTa ansambl `fesvebis~ mier Sesrulebuli ramdenime nomeri xangrZlivi taSiT Seafasa, Aaseve, badri darCiZis mier Sesrulebuli sacekvao nomeri.
avTandil darCiZem „mareTis“ repertuari gadaaxalisa da ise waradgina dedaqalaqSi. 85 wels mitanebuli mixeil futkaraZis cekva-simRera karga xans emaxsovrebaT imaT, vinc im dRes darbazSi iyo.
– goginaurSi, xelovanebis ojaxSi var dabadebuli, – gviTxra „fesvebis“ wevrma nanuli gigitiZem, – kargad maxsovs is „SuamTobebi“, mTa saberwiasa da Romaze rom imarTeboda. goginaureli da wablaneli qalebi „gandaganas“ individualurad, kovzebis kakuniT asrulebdnen. batonma badrim da me miviwyebuli varianti aRvadgineT. kargi gamovida. imedia, amieridan igi sxva ansamblebis repertuarSic daiWers adgils.
„erTi xeobis folkloris“ saRamom saaTnaxevars gastana. daskvniTi nomris Sesrulebis Semdeg mareTelebs mTeli darbazi fexze wamoudga.
– saqarTveloSi ramdenic xeoba da sofelia, imdeni folkloria davanebuli, yvelas Taviseburi xible da pewi aqvs. didi sixaruli mogvaniWes mareTelebma, madloba maT da RonisZiebis organizatorebs. es darbazi meored maspinZlobs Suaxevur folklors. ramdenime wlis win am scenaze folkloruli xelovnebis nimuSebi Wvanelebma Camoitanes da warmatebuladac. gansakuTrebuli madloba qalbaton nino razmaZes. igi jer kidev studentobis wlebSi dainteresda CvenSi Semonaxuli folkloris nimuSebiT da erTxel wamowyebul saqmes warmatebiT agrZelebs. imedia, momavalSic moxiblaven Cveni momReral-mocekvaveebi am scenaze mayurebels, – Tqva omar takiZem.
folkloruli saRamos monawile ucxouri ansamblebis mier Sesrulebuli „mravalJamieric“ kargad Seexama mareTelTa gamosvlas.
– me imerxeveli qarTveli var. emociuri da nostalgiuri iyo dRevandeli saRamo. bavSvoba damidga Tvalwin. aq Sesrulebuli simRerebi da cekvebi nacnobia. madloba mareTelebs, madloba saRamos organizatorebs, – gviTxra osman Turanma.
saRamos dasrulebis Semdeg komentari nino razmaZes vTxoveT. – misasalmebelia, rom saRamom anSlagiT Caiara. yvelas valia, Taobebs SemovunaxoT da SevunarCunoT is saunje, rac soflebsa da xeobebSia. madloba folkloris erovnuli centris, fond „galobis“, konservatoriis, Suaxevis municipalitetis xelmZRvanelobas, saRamos monawile momReral-mocekvaveebs. saqme grZeldeba, merisis, Wvanis, mareTis xeobebis folkloris Semdeg sxva xeobebsac vixilavT am darbazis scenaze, – gviTxra nino razmaZem.

