აჭარის ფოლკლორის მოყვარულისა და თანამდგომის კიდევ ერთი აღიარება
oTar cinariZe 599 85 21 14 –
nana valiSvili 38 welia folkloris saxelmwifo centrSi moRvaweobs. amagdar xelovansa da mkvlevars gaweuli Sroma daufases. igi anzor erqomaiSvilis saxelobis folkloris saxelmwifo centris aRmasrulebeli direqtoris moadgiled dainiSna. masTan saxeldaxelo interviu CaviwereT.
– var eTnomusikologi, momRerali, lotbari, folkloris saxelmwifo centris musikaluri xelovnebis mimarTulebas vxelmZRvanelobdi, aseve, var eqsperti samusiko folkloris dargSi, poloneTis qalaq novi sonCis bavSvTa yovelwliuri saerTaSoriso festival `mTis bavSvebis dResaswaulis~ samxatvro sabWos wevri (2019), damajildoves Rirsebis ordeniT.
– gazeT `aWaris~ Jurnalistebisa da mkiTxvelebis saxeliT gilocavT axal Tanamdebobaze daniSvnas. . .
– pirvel rigSi, didi madloba, dRemde erTi wuTiTac ar gamnelebia am kuTxeSi arsebuli unikaluri folklorisadmi yuradReba da Tanadgoma. weliwadis nebismier dros Camovdivar. is zamTari maxsendeba, roca eTer TaTaraiZesTan erTad SuaxevSi gamarTul folkloris saRamos veswrebodi saxelwodebiT `tradiciebis kvaldakval~. municipalitetis yofili meri fridon futkaraZe, kulturis centris maSindeli direqtori maka makaraZe, RonisZiebis monawileni gveferebodnen, cdilobdnen meti folkloruli nimuSebi warmoeCinaT. saqmiani urTierTobebi makavSirebs ansambl `Suaxevis~ momRerlebTan. isini Cvens rCevebs iTvaliswineben. Cvenive rekomendaciiT, gastroli hqondaT israelSi. marTalia, vaxtang beriZe axla sxva Tanamdebobaze muSaobs, magram is da mwerali, kulturis centris direqtoris moadgile vaxtang gograWaZe bevrs akeTeben aWaraSi erovnuli folkloris warmoCenisTvis.
– Tqven saqmiani urTierTobebi gakavSirebT baTumTan da aWaris municipalitetebTan. . .
– regularulad vmonawileob qveyanasa da aWaraSi gamarTul samecniero konferenciebsa da simpoziumebSi, gamoqveynebuli maqvs naSromebi da sagazeTo statiebi sxvadasxva profesiul problemaze. gaSifruli da notebze gadatanili maqvs mravali xalxuri simRera, maT Soris, qobuleTSi, xuloSi, igive SuaxevSi arsebuli. var zogadsaganmanaTleblo skolis musikis saxelmZRvanelos Tanaavtori (2006 wlidan, I klasi) da pasuxismgebeli redaqtori (II-III klasi), rolebiTac aWaris skolebis moswavleebic sargebloben. folkloris saxelmwifo centris mier gamocemuli monografiebis, broSurebis, sanoto krebulebisa da kompaqtdiskebis avtor-Semdgeneli, musikaluri redaqtori da SemoqmedebiTi jgufis wevri. treningebisa da masterklasebis Catarebis ocdaaTwliani gamocdileba maqvs saqarTvelos bavSvTa da mozrdilTa folklorul ansamblebTan da lotbarebTan. arc aWara damrCenia yuradRebis miRma. sxvadasxva dros vmuSaobdi samusiko da zogadsaganmanaTleblo skolebsa da samusiko kolejSi xalxuri simReris pedagogad. aWaraSi da qveynis masStabiT araerTi folkloruli eqspediciis organizatori da monawile, bavSvTa da mozrdilTa sxvadasxva rangis olimpiada-konkursisa da festivalis Jiuris wevri da Tavmjdomare var. madona TevzaZis da sxvaTa saxiT aWaris ganaTlebis, kulturisa da sportis saministroSi megobrebi, erovnuli folkloris mkvlevarebi meguleba. regularulad vuwev SemoqmedebiT konsultacias saqarTvelos sxvadasxva kuTxeSi moqmed folklorul da saojaxo ansamblebsa da individualur Semsruleblebs. analogiur konsultaciebze mravalgzis viyavi baTumsa da sxva raionebSi.
– ucxoeTSic kargad gicnoben. . .
– geTanxmebiT. ucxoelebisTvis qarTuli xalxuri simReris swavlebis didi gamocdileba SeviZine. es qveynebia: safrangeTi, germania, holandia, belgia, didi britaneTi, fineTi, latvia. . .
– ansambl `mzeTamzeSi~ yofnas rogor afasebT, ras gaakeTebT, rom baTumSic iyos analogiuri ansambli?
– baTums da, saerTod, aWaras ansamblebi mravlad hyavs. maT saerTaSoriso aRiareba moipoves, Tumca miRweuliT ar unda vkmayofildebodeT. Cemi mizania, am Tanamdebobaze muSaobisas keTili kvali davtovo. igive SuaxevSi moqmedebs qalTa folkloruli ansambli `nai~, qedaSi – `iagundi~. xuloSic vaSlovanel qalTa ansambls kargi saxeli aqvs. Tu vinmesgan kidev mzaoba wamova, folkloris erovnuli centrisgan Tanadgoma iqneba. kidev erTxel vimeoreb, Cemi poziciaa xalxSi gabneuli margalitebis moZieba da sazogadoebis winaSe wardgena. rac Seexeba qalTa folklorul ansambl `mzeTamzes~, 1986 wels daarsda, misi ucvleli wevri var. am ansamblma pirvelad qarTul sinamdvileSi, qarTvel qalTa tradiciuli repertuari aRadgina da avTentikuri saSemsruleblo tradiciebis dacviT scenaze gaacocxla. kargad vukrav da vaswavli fandurze, Congurze dakvras. Cemi xelmZRvanelobiT, moxeve axalgazrdebisgan 2007 wels Seiqmna vaJTa folkloruli ansambli `jvaruli~, romelmac aRadgina da aRmosavleT saqarTvelos-mTianeTis kuTxes- xevs (yazbegis raioni) yofaSi daubruna tradiciuli moxevuri xalxuri simRerebi. vxelmZRvanelob bolnisis qalTa folklorul ansambl `bolnelas~, romelTan erTadac gaxldiT `xinowmindobis~ saxalxo dResaswaulze. 2002 wlidan ediSer da gigi garayaniZeebis saxelobis bavSvTa folklorul-eTnografiuli studiis `amer-imeris~ pedagogi da Tbilisis mociqulTa TavTa wminda petresa da pavles saxelobis taZris mgalobel-regenti var.
– albaT aseTi saxelovnebo da samsaxurebrivi datvirTvis fonze, aWarisTvis dro naklebi dagrCebaT. . .
– piriqiT, axali Tanamdeboba mets mavaldebulebs, saqmiani kontaqtebi gaRrmavdeba im saxelovan xelovanebTan, folklorul ansamblebTan, romlebic wlebia aWaris mTisa da zRvispireTis soflebSi, raionebSi arian. aWara Cveni folkloris savanea. wina saukunis 80-iani wlebidan moyolebuli, saqmiani urTierTobebi mqonda aWaraSi momuSave ansamblebis xelmZRvanelebTan, wevrebTan. 90 welsaa mitanebuli ansambl `Suaxevis~ wevri oTar daviTaZe. mis saSemsruleblo maneras naxevari saukunea vicnob. Aaseve, vicnobdi misi Zmis – aliosman daviTaZis individualur cekvebsa da simRerebs. Cveni valia gavagrZeloT anzor erqomaiSvilis da sxvebis didi saqmeebi da asec iqneba.

