„ჩვენებურების ქართული“ – წიგნი მესამე
oTar cinariZe 599 85 21 14 –
Tanamedrove saliteraturo qarTul enaSi profesorma SuSana futkaraZem ukve daamkvidra sityva `Cveneburi~, es maSin, roca gamosca wigni `Cveneburebis qarTuli~. qalbaton SuSana futkaraZis wigni mecnierebma, im mkvlevarebma, romlebic TurqeTis respublikaSi mcxovrebi muhajiri qarTvelebis STamomavlebis metyvelebis nimuSebze muSaobas iwyebdnen, fasdaudebel saunjed Seafases. isic unda aRvniSnoT, rom wigni gazeT `aWaris~ redaqciaSi aiwyo. qalbatoni SuSana ar iviwyebs im mxardaWeras, rac maSin cnobilma qarTvelma mecnierebma – akademikosma qeTevan lomTaTiZem da akademiis wevr-korespondentma besarion jorbenaZem gauwies. am saSviliSvilo saqmis dawyeba ki profesorebma ivane qavTaraZem da aleqsandre Rlontma gadaawyvetines.
unikalur naSromze mravali recenzia daiwera, misi ganxilvebi moewyo samecniero dawesebulebebSi, skolebSi. avtors Sexvedrebs umarTavdnen. valSi arc Suaxevelebi da misi mSobliuri sofel lomanauris mkvidrebi darCnen. dadebiTma Sefasebebma, wlebis ganmavlobaSi moZiebuli masalebis simravlem ganapiroba `Cveneburebis qarTulis~ meore wignis gamocema. maSin gacxadda, avtori mesame wignze muSaobda.
titanur Sromas, TurqeTis respublikaSi SemoqmedebiTi mivlinebebiT gasvlas, sofel-sofel siaruls, arqivebSi mtverdadebuli, dro-Jamisgan gayviTlebuli furclebis naxvas ar moerida mecnieri da lamis janmrTelobis dakargvis fasad, mesame wignic gamosca. vidre TurqeTis respublikaSi mcxovrebi 5 milionamde `gurjis~ sulieri da materialuri cxovrebis pirobebiT, tao-klarjeTis istoriis, eTnografiis, folkloris, enaTmecnierebis sakiTxebiT dainteresebuli mkvlevarebi `Cveneburebis qarTulis~ mesame toms Seafaseben, Cveni gazeTis mkiTxvels wignis Sesaxeb informacias mivawvdiT.
`Cveneburebis qarTulis~ mesame wignis winasityvaobaSi weria: `mogzaurobisas da xalxuri masalebis Segrovebisas Tanmxlebi siZneleebis daZlevaSi sulis simtkices da mxneobas maniWebdnen Cveni didi winaprebis – grigol xanZTelis, mtbevrebis, opizrebis, iSxnelebis, niko maris, eqvTime TayaiSvilis naTeli aCrdilebi. maT nakvalevze siaruli bevrs mavalebda. vismendi muhajiri qarTvelebis STamomavalTa naambobs. SeuZlebelia, guli ar mogiklas maTi sinanul-simwriT damZimebulma amonakvnesma: `gurji ena miyvars, hama vis develaparako? genjebi aRar laparakoben gurjula. davrCiT me da Cemi ena oblaT, ieTimaT… Cem Tav, Cem enas vtiri da vCivi… of, of, of, ra ware xar, Cemo Citis enav, Cemo tkbilo xmav, Cem nenes simRerav…~ mec vtirodi maTTan erTad, maTi naambobiT maTsave mZime saval gzas gavdiodi, guli mtkioda, sulis malamo ki maTi `Citis eniT~ naambobi iyo. nenes simRerasaviT Camesmoda maTi monayol-monaTxrobi, romlebic xan guls mtkenda, xan maimedebda. ase davkrife iq qarTuli sityvebi…~
mesame wignis mniSvneloba imiTac didia, rom avtorma mkafiod, yvelas gasagonad jer xmamaRla ganacxada da Semdeg werilobiT Semogvinaxa ucxoeTis cis qveS mcxovrebi wminda qarTuliT mosaubre, sufTa sisxlis qarTvelTa damokidebuleba dedaenisadmi. is didi ltolva, rasac isini iCenen qarTuli ojaxis SesanarCuneblad.
avtori gabedulad acxadebs: `yvebian „yuridan yurSi gadasul da aqnamdi mosul“ ambebs. saintereso istoriuli faqtebiTaa gajerebuli muhajiri qarTvelebis – enver, melahaT ximSiaSvilebis saubrebi. uamravi biografiuli Tu istoriuli detali cocxldeba ximSiaSvilebis, civaZeebis, dudi xanum beJaniZis, loman efendi qarcivaZisa da sxva pirTa Sesaxeb~.
gulisamaCuyebelia 84 wlis moxucis qmedeba, romelic qalbaton SuSanas bavSviviT gamoetira. avtobusSi avida da saqarTveloSi masTan erTad wamosvla surda. bolos igi siZem da qaliSvilma Zlivs Caiyvanes.
wignis pirveli kari muhajiri qarTvelebis STamomavalTa metyvelebas eZRvneba. Zveli qarTuli enis mkvlevarebi Tu dainteresdebian da aq Setanil statiebs Tvals gadaavleben, mraval sityvas naxaven, romlebic sulxan-saba orbelianis leqsikonSia Setanili da Tanamedrove saliteraturo enaSi naklebad gamoiyeneba.
qveTavSi `ordu~ avtori Seecada muhajirebis kulinaria, xalxuri adaT-wesebisadmi damokidebuleba warmoeCina: `axali wlis adeTi brevli ar viciT. hama sivTe vincxai saxlSi rom Samua, imas evTliT, raferi fexi aqo. …~ an kidev:
`- babaanei geixedavda karSi RameSi, TvarianSi, ityoda: – Tvare axalia, lobioi ar mokrifoT, daCiCavso…~. am qveTavSia ramdenime muhajiri qarTvelis naambobi. mkiTxvelisa da dainteresebuli mkvlevaris Tvals ar gamorCeba fahreTtin saasenis (konceliZis) naambobi. is gvarebis istoriaze amaxvilebs yuradRebas.
` – Cveni sofeli rome gaxsnes, gaakeTes Cvenma didvanebma, adgileb daarqves qarTuli saxelebi, aWaridam motanili saxelebi: maRla yana, dabla yana, wifnari, qoiliziari, axo, Rele gaRmakilde qveSai, RorRnali, Walebi, gobelini, yabalaRi, iaTaRi, gelifacxa, osmana duzi, Savo tye, qedi, naflatai…~ aRar SevudgebiT yvela toponimis gadmoweras, romlebic avtors Setanili aqvs qveTavSi – `beikozi-stamboli~. erTi ki cxadia, rom aRniSnuli toponimebi aWaris mTianeTis metwil soflebSi gvxdeba. avtori Seecada qarTul metyvelebasTan da Semonaxul enasTan erTad adgilebis saxelebic warmoeCina.
„mTqmeli (mosaubre) – Tofan (sulxan)-Saqaf iuqseli (lominaZe, 37 wlis. damTavrebuli aqvs ankaris universiteti, iuridiuli fakulteti, axla Jurnalistur saqmianobas eweva~, kerZo telearxSi muSaobs)~, – ase iwyebs avtori misi naambobis Caweras, romelic 1996 wlis 17 TebervliT TariRdeba da stambolSia Cawerili. sulxanis winaprebi maWaxelas xeobis sofel qedqedidan yofilan. misi naambobi sainteresod ikiTxeba da msgavsebaa maWaxelas xeobaSi arsebul adaT-wesebTan.
ismeT dindaris (miqelaZis) saxeli da saqmeebi im qarTveli pacientebisTvis nacnobia, romlebic gulis daavadebebs uCivian. ismeTs saqarTveloSi ar icnobdnen, magram 1996 wels, wignis avtorma stambolSi, mis ojaxSi mowveuli Curuqsuelebis (qobuleTelebis) metyvelebis nimuSebi Caiwera. aq gaecnobiT: asie Salis (SaviSvili-miqelaZe), aiSe wignaZis (aqqoi), sulTan iavuzis (makaraZe), nuri Celebis (CelebaZe) da sxvebis naambobs.
sainteresoa qveTavi `muhajiri qarTvelebi~. ximSiaSvilebis gvaris Sesaxeb yveba enver ximSiaSvili (ajari). es ukanaskneli am saubris Semdeg, saqarTvelos xSiri stumari gaxda.
arTmelaZeebi aWaraSi, metwilad xulosa da SuaxevSi saxloben. maT axlobels SuSana futkaraZem stambolSi miakvlia. naambobidan Cans, rom xasan-fehmi ilmazis (arTmelaZe) winapari 1886 wels osmaleTSi sofel beRleTidan mosula. xasani qarTul qorwilebs ixsenebs. Canawers alamazebs simReris teqsti `ievri~. sxvaTa Soris, am simReras asrulebs Suaxevis kulturis centrTan arsebuli avTenturi ansambli `Wvana~. `gandaganas~ ubadlo Semsrulebeli xabelaSvilebeli muxamed arTmelaZe cekvas am simReras ayolebda, roca sofelSi arsebul uxucesTa ansamblSi solisti iyo.
` – Cems wignebSi erTi leqsi vnaxe dawerili. is Senda dagawerio. vincxai seidi aRa yofila: imisi gogo donebia vincxa abdi aRas, mara seids aRar unda abdi aRaze gogos micema. leqsi es ari~, – ixsenebs leqssac melahaT seidiSvili (ximSiaSvili). es is qalbatonia, romelic ramdenjerme stumrobda aWaras. misi monatreba saqarTvelosadmi wignis avtorma gamoxata leqsiT: `menatrebi, Cemo xulo~. am leqsis mixedviT TurqeTSi mcxovrebma cnobilma momReralma baiar Sainma (gundariZe) xuloel izolda surmaniZesTan erTad gadaiRo klipi „menatrebi, Cemo xulo“. isic sagulisxmoa, rom malahaT ximSiaSvilis cxovrebasa da pedagogiur saqmianobaze qalbatonma SuSanam qarTul presaSi biografiuli narkvevi gamoaqveyna.
`yaSmeroba~ Turquli sityvaa da qarTulad Sairobas niSnavs, adre merisis xeobis mkvidrTa salaparako leqsikonSi es sityva Tavisi daniSnulebiT gamoiyeneboda, magram axla mas iSviaTad iyeneben. `yaSmeroba, 1995 weli~ naxavT wignis 147-gverdze.
sainteresod ikiTxeba `kaimakamis xeberi~. xeberi (xabari) ambavs niSnavs, kaimakami ki gamgebels, mmarTvels.
wignSi Setanili ambebi rom dauRalav da energiul Sromas iTxovda, es kargad warmoCnda TiToeuli respondentis naambobSi. maT erovnulobaze isic mianiSnebs, rom ambebis umravlesoba `memleqeTTan~, muhajirebis adgilis dedasTanaa kavSirSi.
`Cveneburebis qarTulis~ pirveli da meore wignebis msgavsad, avtori mesame wignSic cdilobs sofel-sofel, kardakar iaros da gogitiZeebi, futkaraZeebi, Tundac mareTis xeobis sxva gvarebis warmomadgenlebi warmoaCinos.
qarTvelebs TurqeTSi sakuTari xelwera rom aqvT da warmatebuli adamianebi hyavT, es cxadze ucxadesia. `Cveneburebis qarTulis~ mesame wignSi avtori im mTqmelebsac warmoaCens (abaSiZe, civaZe, SaviSvili, TavaZe, wignaZe, balaZe, dumbaZe, abulaZe), romelTa Svilebi da axloblebi TurqeTsa da mis farglebs gareT didi avtoritetiT sargebloben.
`1996 wlis 4 aprili, izmiri, saubroben maWaxlidan izmirSi gadasaxlebuli zeda maWaxlelebi~, es Tavi wignis 233-e gverdidan iwyeba. bedisa da gangebis ukuRmarTobam, istoriuli maWaxlis xeoba orad gahyo. maSin, roca avtori xsenebul saubrebs iwerda, bevri ram orad gayofili xeobis mkvidrebis urTierTobebidan samzeoze ar iyo gamotanili. mas Semdeg wignis redaqtorma, istoriis doqtorma roin malaymaZem, Tundac, baiar Sahinma bevri gaakeTes xeobis mcxovrebTa urTierTobebisTvis. zeda maWaxlelebis saubrebSi Cans mSobliuris monatreba, ar daviwyeba aq datovebuli axloblebisa da qarTuli enis pativiscema. avtorma maT izmiris msgavsad, stambolSic miakvlia da saubrebi erdal quCukis (dumbaZis) ojaxSi Sekrebili maWaxleli qarTvelebisgan Caiwera. inegoli da iqauri qarTvelebi mainc gansakuTrebul damokidebulebas iCenen saqarTvelosa da erovnuli tradiciebisadmi, rac avtorma wignSi Setanili CanawerebiTac daadastura.
SuSana futkaraZem wigns fotoebi da 50-mde mTqmelis saxel-gvarebi daurTo. mis redaqtorze ukve iTqva, recenzentia filologiis doqtori elza futkaraZe. wigni baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetis gamomcemlobaSi daibeWda.

