„ჩემი მეოხი ჭირშიც და ლხინშიც პოეზიაა“
laSa xomeriki 593 50 82 69 –
Tina SioSvili – inteleqtiT, sikeTiT, niWierebiT gamorCeuli es qalbatoni ara marto baTumSi, aramed sruliad saqarTveloSi cnobili da dafasebuli pirovnebaa. STambeWdavia misi saqmianobis qronika: warmatebuli mecnieri da mwerali, folkloris aRiarebuli mkvlevari, studentTa usayvarlesi leqtori, 300-ze meti samecniero naSromisa da araerTi monografiis avtori, ukargesi mTargmneli. . . qalbatoni Tina Tavisi cxovrebis wesiTac samagaliToa – meuRle, deda, bebia, namdvili darbaiseli qarTveli qali, Tavisi saintereso sulieri samyaroTi uTuod migizidavT. maS, davemgzavroT qalbaton Tinas fiqrebis bilikebze.
– Tqveni cxovreba rom wigni iyos, ra saTauri eqneboda?
– Cemi cxovreba rom wigni iyos, albaT, `Cemi megzuri poeziaa~ an `leqsiT sneuli~ eqneboda saTaurad, SeiZleba, sxva amdagvari, magram leqsi Cemi cxovrebis Tanmdevi, mSveleli da moZRvari iyo Rrma bavSvobidan da axlac asea. rac ena avidgi da rasac maxsovroba swvdeba, yvela, iqneboda es ojaxis wevri Tu naTesavi, leqsebs maswavlida. garSemomyofT moswondaT Cemi deklamatoroba da morgebuladac `gamrjidnen~ xolme sxvadasxva saxis purobisas. adre didi Tu mcire nadimi xom restornebSi ar imarTeboda, ojaxebSi iSleboda sufra da, rom amboben, qarTuli sufra akademiaao, asec iyo. erT ramed Rirda ojaxis wevrebis, naTesavebis, megobrebis Sexvedrebi yovel dResaswaulsa Tu dabadebis dReze, sadac yvela mReroda, cekvavda, leqsobda, saocari sadRegrZeloebi iTqmeboda. . . mec, sxva bavSvebTan erTad, am zeimebis mowme da monawile viyavi Cemi leqsebiT da mixaroda, roca maqebdnen. . . yvelaferi ki didi ilias formiT patara, magram udidesi humanizmiT aRsavse leqsiT daiwyo, romelic dedam wamikiTxa:
kacad maSin xar saqebi,
Tu es wesi wesad darge:
yovel dResa Sens Tavs hkiTxo,
aba, dRes me vis ra varge?
leqsi momewona, uceb davizepire da mere yvelasTan mivarbeninebdi im wigns – ilia WavWavaZis veeberTela erTtomeuls, Zlivs rom vZravdi, raTa axla sxva waekiTxaT. ase viswavle ilias `gazafxuli~, `giyvardes~ da zogierTi, ufrosebisagan SerCeuli, strofi vrceli leqsebidan. mere iyo akakis `suliko~ da sxvebi. . . raki leqsebisadmi Cemi siyvaruli esoden myari aRmoCnda, wakiTxvis msurvelebi ki TandaTan mefantebodnen sxvadasxva saqmis gamo, saojaxo TaTbirze gadawyvites, wera-kiTxva eswavlebinaT jiuti gogonasTvis. ase rom, xuTi wlisa aRaravis vexvewebodi, CemTvis leqsebi waekiTxaT da samaradJamod davumegobrdi wignebs. . . maxsovs, 6 wlisas papam rafiel erisTavis mozrdili erTtomeuli miyida da warweriT maCuqa. sixaruliT aRar viyavi. dRemde saTuTad vinaxav am wigns. Cemma megobrebma da naTesavebma ician, rom CemTvis yvelaze Zvirfasi saCuqari wignia. Zalian miyvars, agreTve, didebuli ana kalandaZis leqsTa bolo, 2004 wels dabeWdili krebuli, romelsac avtoriseuli warwera amSvenebs da, ukve baTumels, didi sasoebiT Camomitana Cemma megobarma Suqia afridoniZem. ilia WavWavaZis Rirssaxsovari personaJi oTaraanT qvrivi gardacvlil meuRleze ambobs: Wirica da lxinic sul simReriT icodao. Cemi meoxi WirSic da lxinSic poeziaa. . .
– rogori iyo Tqveni ganviTarebisa da gacnobierebis gza?
– ganviTareba (gonebriv da sulier ganviTarebas vgulisxmob, fizikur ganviTarebaze genetika, Semdgom mSoblebi da zrdasrulobisas, met-naklebad, Tavadve zrunav, Tumca masac, albaT, bevrad ganapirobebs gonebrivi da sulieri sagzali) samyaros Secnobidan da am samyaroSi Seni arsebobis, Seni sociumis gacnobierebidan iwyeba uTuod. Cemi gzac, Cveulebisamebr, jer ojaxs, Semdeg skolas da im saocnebo TeTr taZars ukavSirdeba, didi ivane javaxiSvilis universiteti rom hqvia. yvelgan mimarTlebda, saocari gamzrdel-aRmzrdelebi myavda da mainc, isic unda iTqvas, rom Tavad pirovnebazec, mis bunebiT monacemebzec bevri ram aris damokidebuli, `. . .marto wvrTna ras izams, Tu bunebamc ar uSvela~. ai, es bunebiTi sikeTeebi – sociumi Tavisi tradiciebiTa da irgvliv myofTa didaqtizmi, ganmtkicebuli usaTuod piradi magaliTebiT, bolos ki, rogorc yvelafris gvirgvini – wigni, kacobriuli sulieri kulturis Senaxvisa da kvlavwarmoebis RvTivboZebuli, Seucvleli ganZi.
– ra siaxleebi gaqvT?
– CvenTan bevri samecniero siaxlea. mogexsenebaT, Cveni universitetis humanitarul mecnierebaTa fakultetis qarTvelologiis centri, profesor mamia faRavas xelmZRvanelobiT, or aTeul welze metia, kompleqsurad vswavlobT Woroxis auzis qveynebs, faqtobrivad – dRes TurqeTis respublikis SemadgenlobaSi myof istoriuli saqarTvelos regionebs. SoTa rusTavelis erovnuli centris samecniero fondis konkursebSi gamarjvebuli proeqtebis farglebSi, ukve SeviswavleT SavSeTi, klarjeTi, tao da, Sesabamisad, gamovaqveyneT soliduri monografiebi, romlebsac didi rezonansi aqvs rogorc samecniero wreebSi, ise – farTo sazogadoebaSi. aqve Tavsac moviwoneb: monografiisaTvis `klarjeTi~ saqarTvelos mecnierebaTa akademiam didi ivane javaxiSvilis premiiT dagvajildova avtorebi. Woroxis auzis kvlevas kvlavac vagrZelebT; gasul wels imave fondis konkursSi gaimarjva Cvenma proeqtma `speri – istoriul-filologiuri gamokvleva~ da agvistoSi ukve pirveli eqspediciac gvqonda am uZveles qarTul regionSi, romelic TiTqmis 5 saukunea, rac osmaleTma wagvgvara. samwuxarod, sperelebma dRes qarTuli aRar ician. muSaobaSi gvexmarebodnen maRalkvalificiuri aRmosavleTmcodneebi: bsu-is profesorebi zaza SaSikaZe da lia Wyonia da rizes rejef Taif erdoRanis universitetis profesori gul muqqerem ozTurqi. mopovebulma masalam molodins gadaaWarba. ukve davamuSaveT ramdenime Tema da sul male dainteresebuli sazogadoebac ixilavs.
2025 wels xeldamSvenebuli Sevxvdi – daibeWda Cemi monografia `muhajirebis folklori~ da omar xaiamis `robaiebi~, vmuSaob axal monografiaze `deda qarTul folklorSi~.
– rodis grZnobT Tavs bednierad?
– bedniereba, Cemi azriT, mainc, pirobiTia. bednierebis maradiuli gancda ar arsebobs, arc raime recepti Seuqmnia kacobriobas. es grZnoba Zalze piradulia. . . cxovreba Suq-CrdilebiT aris daxunZluli. . . CemTvis bednierebaa miznis misaRwevi garja da am garjis dagvirgvineba, miznebs ki CemisTana meocnebe adamians ra daulevs!.. bevrjer migrZnia Tavi bednierad ojaxis, Svilebis, megobrebis, kolegebis, studentebis, sayvareli saqmis gamo. bednierebas maniWebs, Tuki vinmes sikeTes vukeTeb, vaxareb sityviTa Tu saqmiT. . . ubeduric vyofilvar. . . amgvaria wuTisofeli. . . minda, ise wavide amqveynidan, samSobloTi viyo bednieri, minda, Cveni gmiruli istoriis Sesaferisi awmyo dagvidges, mudmivad ar vmRerodeT, `momavali Cvenia~. amas veajebi arsTagamriges.
– cremli sulis salbunia Tu. . .
– diax, cremli aris sulis salbuni, Tumca yovelTvis – ara. ar Rirs cremlis Rvra iq, sadac am siwmindis Rirsad aravis cnob. cremli Zalze intimuria, yvelas ver daanaxeb da arc sakuTari tkivilisa Tu wamieri sisustis cremliT gamJRavneba mimaCnia adamianur siZliered, Tumca amgvari sisuste mec gamomiCenia. . . me ufro sinanulis cremls vcem pativs, sinanulisas, romelic sulierad gzrdis da gamaRlebs sakuTar TavTan.
– bodiSis moxda, madlobis gadaxda – ase xSirad iqceviT Tu iSviaTad?
– bodiSis moxda arasodes miWirs – Seumcdari xom aravin aris. . . xSirad camde marTalsac ki momixdia bodiSi situaciis gansamuxtavad. ise, yovelTvis vcdilob, sabodiSod ar gavixado saqme. madloba ki RvTaebrivi sityvaa da, madloba ufals, ar maviwydeba. . . umaduri adamianebi Cems pativiscemas ar imsaxureben.
– umTavresi Tviseba adamianisa da. . . am TvisebiT Semkuli adamianebi bevri gegulebaT?
– adamians, rogorc uflis uzenaes qmnilebas, uflis xats da, imavdroulad, socialur arsebas sikeTisadmi orientirebuli Tvisebani moeTxoveba, Tumca umTavresi, Cemi azriT, mainc gulisxmierebaa, gulmowyalebaa, rac dRevandel sociumSi agrerigad iSviaTad gvxvdeba. . . es ki, samwuxarod, bednierebanaklulobiT gamwarebulTa umcires nawilsa da gazuluqebulTa umravlesobas axasiaTebT.
– fiqrebi rom daweroT?
– ra originaluri SekiTxvaa! . . adamianur fiqrTa didi nawili uaRresad intimuria, gamxelas ar eqvemdebareba, miT ufro – daweras; Tumca nawili Cveneuli fiqrebisa gamxeladia da maTi realizebac xdeba Tematurad, sazogadoebis saTanado nawilSi, saTanado drosa da adgilas: ojaxSi, megobrebTan, meuRlesTan, kolegebTan, mowafeebTan. . .
– miteveba SegiZliaT?
– miteveba SemiZlia, SurisZiebis grZnoba CemTvis ucxoa, Tumca yvela mitevebulTan Zvelebur urTierTobas veRar vagrZeleb.
– raze ityodiT – netav SemeZlos?
– bevri `netavi~ mqonia cxovrebaSi, gansakuTrebiT – bavSvobisas da, bunebrivia, axlac maqvs. ise, `netavebic~ berdebian, ferebs icvlian, qrebian kidec. . . Tumca maqvs uberebeli netavi – Cveni samSoblos gaerTianeba-gaZliereba, qarTvelTa erTianoba.
– ras natrobT?
– umTavresi natvris Taobaze ukve mogaxseneT. sxvac bevri maqvs, bunebrivia, Tumca erTi ram mjera: adamians RmerTi aZlevs SesaZleblobas, yvela miwier-realuri natvra aixdinos Tavdauzogavi SromiTa da rudunebiT – `eZiebde da hpovebde~.
– moda da Tqven?
– modis didi mimdevari arasodes vyofilvar, Tumca aris garkveuli niuansebi, rasac angariSs vuwev. bebiaCemi gvmoZRvravda: `moda is aris, rac gixdeba~.
– romeli Janris literatura, mxatvroba da musika gizidavT?
– miyvars mxatvruli literatura, gansakuTrebiT – poezia; mxatvrobaSic da musikaSic klasikas vamjobineb, Tumca momwons axal-axali gamonaTebebic – momavali klasika. Cemi dargic – zepirsityviereba, kacobriobis pirveladi saazrovno modelis – miTosis dominantobiTa da, agreTve, musikaluri da qoreografiuli folkloric klasikad mimaCnia da Zalian Cemia, sulis nawilia.
– sasaflao – Cveni gansasvenebeli, rogoria Cvens realobaSi da rogori unda iyos is?
– CemTvis mtkivneuli Temaa, Tumca, rogorc qristians, mimaCnia, rom saflavi Zalze sada, martivi unda iyos umTavresi atributiT – jvriT. Tematuri, saxasiaTo epitafiac misaRebia, magram ara – poemebi saflavis qvaze. Tavad sasaflao ki – adgili sufTa, movlili, mSvidi. . . iq misuli WirisuflisTvis – garkveuli savanec, raTa SeZlos sakuTar grZnobebTan marto darCena, CaRrmaveba, meditaciac ki. . .
– bunebaSi yvelaze metad ra gizidavT?
– bunebaSi ra mizidavs? vityodi, yvelaferi da gansakuTrebiT ki is saocari, pirvelqmnadobis sibrZniT aRbeWdili harmonia, rac masSi Cado misma Semoqmedma. vaJa-fSavelaze ukeT ver vityvi da, modiT, gavixsenoT:
xevi mTas hmonebs, mTa – xevsa,
wyalni – tyes, tyeni – mdinareT,
yvavilni – miwas da miwa –
Tavis aRzrdilTa mcinareT
da me xom yvelas mona var
pirzed oflgadamdinared!
samwuxarod, verc vaJas gavugeT. . . bunebis ar gvesmis, varRvevT am RvTivkurTxeul harmonias. . . varRvevT da aRarc Tavad axanebs, damsaxurebisamebr gvibrunebs pasuxs. . . marTalia, vaJamac Segvaxsena, rom mbrZanebelia buneba, „erTferad mtvirTveli aris saqmis TeTris da Savisa“, magram bunebis am didma metrfemac ver dagmo bolomde: `mainc ki lamazi aris, mainc siturfiT hyvavisa~. buneba, samyaro, rogorc SoTa rusTvelma brZana, RmerTma gviboZa adamianebs, `gvaqvs uTvalavi feriTa~ da uxeSad ar unda CaverioT, yvela feri unda SevunarCunoT, SevicnoT, veferoT, SevirgoT. . .
– kosmosi. . .
– kosmosi. . . mas Semdeg, rac Semoqmedma pirvelyofili kosmiuri qaosi moawesriga, qmna naTeli, wyali da xmeleTi erTmaneTisagan gamoyo da Tav-Tavisi adgili miuCina yvelafers, dedamiwas sul kosmosisaken gaurbis Tvali. . . es maradiuli swrafva didebulad aisaxa cisa da miwis erTianobisa Tu maTi gamijvnis Tematikis miTosur narativebSi. kosmosisadmi ltolva Seucnoblis Secnobis, sulierebis Ziebis, undobarobisagan gaqcevis, haerovnebisadmi swrafvis gzaa uTuod, zeapyrobili xelebisa da Tvalebis gzaa mSvelelisken, sando Semwisken codvebiT damZimebuli dedamiwidan. . . ra didebulad brZana terenti granelma: `Sen, dedamiwav, ufro maSineb, roca ocnebiT zecas moviar. . .~.
– roca xvalindel dReze fiqrobT. . .
– bunebrivia, bevrs vfiqrob xvalindel dReze da arc arasodes Semparvia odnavi eWvic ki, rom xval yvelaferi ukeT iqneba. ki, mrumea awmyo, areulia tyuil-marTali, sikeTe-boroteba veRar gamijnula savarZlebis maZiebelTa mieT-moeTSi, Zmam Zmaze xeli aRmarTa da raRa gavagrZelo, aRma farcxvis mosurneni aRar dagvelia. . . es yvelaferi me mainc am gauTavebeli `gardamavali epoqis~ narCenebi mgonia, SinaurTagan Tu gareSeTagan sisxlgadasxmuli. . . mjera Cveni eris gonierebisa, sibrZnisa, erT pirze mdgomi qarTvelobis momrevi ki aravin meguleba.

