„მეფე მასხარა“ – უცხოელი რეჟისორების სპექტაკლი თოჯინების თეატრში
mariam xiTariSvili 568 39 39 33 –
meTojineTa saerTaSoriso dRe baTumis Tojinebisa da mozard mayurebelTa profesiulma saxelmwifo Teatrma speqtaklis premieriT aRniSna.
`mefe masxara~ Teatris istoriaSi pirveli speqtaklia, romelic aq ucxoeTidan mowveulma reJisorebma dadges. TurqeTidan mowveuli wyvili – reJisorebi marina da haliuq iujeebi baTumis saerTaSoriso Teatralur festivalze saerTaSoriso Jiuris SemadgenlobaSi Sediodnen. isini Teatr „temposa“ da ankaris Tojinebis saerTaSoriso festivalis damfuZneblebi arian. baTumis Tojinebisa da mozard mayurebelTa profesiulma saxelmwifo Teatrma monawileoba miiRo ankaris Tojinebis saerTaSoriso festivalSi, ramac gaamyara TanamSromlobis survili.
baTumur premieras aWaris kulturis ministris moadgileebi – irma abulaZe, lado mgalobliSvili da badri nakaSiZe, aseve, aWaris ganaTlebis da sportis ministris moadgile akaki ZnelaZe eswrebodnen. maT baTumis Tojinebis Teatris TanamSromlebs meTojineTa saerTaSoriso dRe miuloces.
sapremiero speqtakli `mefe masxara~ ori nawilisagan Sedgeboda, masSi mxolod ori msaxiobi – salome doliZe da vano maRlakeliZe monawileobdnen. speqtakli interaqciuli iyo, da sami wlis da ufrosi asakis mozard mayurebelze iyo gaTvlili.
dadgmis siuJeti aseTia – zRaprul qveyanas, sadac mxolod bavSvebi cxovrobdnen, mefe masxara marTavda. is patarebs dResaswaulebs uwyobda, maTTan erTad mxiarulobda da yvela bednieri iyo, magram erTxel sxva mefe movida, igi gabrazebuli da ubeduri iyo. mas Semdeg yvelaferi Seicvala. rac unda gaekeTebinaT bavSvebs, mas araferi moswonda, mxolod yviroda da brZanebebs iZleoda. maSin mefe masxaram SesTavaza, moewyoT gansakuTrebuli dResaswauli. speqtaklSi, romelic ori sxvadasxva istoriisgan Sedgeba, artistebTan erTad mTavar rols darbazSi myofi bavSvebic TamaSobdnen. igi gvesaubreba iseT aqtualur Temebze, rogorebicaa: Tanadgoma, zrunva, megobroba, mimRebloba da siyvaruli. msaxiobebis ostatobam, dinamikurma Txrobam da saintereso reJisorulma koncefciam xalisiani sanaxaoba Seqmna.
– premieram kargad Caiara. am speqtaklSi mniSvnelovania bavSvebis interaqcia. Tu daiWer auditorias, ecdebi da daamyareb maTTan kavSirs, isini isiamovneben da gaerTobian. bavSvebs unda daajero, rom isini msaxiobebTan erTad TamaSoben. Cven Zalian mogvewona dRevandeli auditoria, vfiqrob, rom moewonaT speqtakli, – gviTxra reJisorma haliuq iujem.
– CvenTvis enobrivi barieri ar arsebobs, miuxedavad imisa, rom qarTulad ar vsaubrob. mogexsenebaT, ankaris Tojinebis saerTaSoriso festivalis direqtori var da imis gaTvaliswinebiT, rom sxvadasxva qveynis Zalian bevr dasTan gvaqvs Sexeba, Cven erTmaneTis usityvod gvesmis. repeticiebis dros ramdenime sityvac viswavleT qarTulad. piesis teqsti Turqulidan rusulad vTargmneT, Semdeg qarTulad da vxvdebodiT teqstis mixedviT, sad iyvnen msaxiobebi, ra gamorCaT da a.S. aseT dros enis barieri problemas ar gviqmnis. vTvli, rom premiera Sedga. Zalian vnerviulobdiT, radgan rogorc msaxiobebisTvis, ise TeatrisTvis da mayureblebisTvis msgavsi dadgma da aseTi stili axali iyo. baTumis Tojinebis Teatris samxatvro xelmZRvanelTan erTad gvindoda interaqciuli speqtakli dagvedga, raTa bavSvebic CarTuliyvnen. maT yovelTvis undaT, speqtaklis nawili iyvnen da Cven amis SesaZlebloba miveciT. sakmaod rTulia mayurebelTan muSaoba, scenidan bavSvebze gadarTva, Semdeg isev TojinebTan mibruneba, es yvelaferi ki ise unda gaakeTo, rom gadasvla uxeSi ar iyos. vTvli, rom msaxiobebma Zalian kargad gaarTves Tavi am samuSaos, – gviTxra reJisorma marina iujem.
– Cvens TeatrSi Zalian saintereso premiera Sedga, romelic mTlianad orientirebuli iyo bavSvebis CarTulobaze. vfqirob, swori gadawyvetileba miviReT, rom es adamianebi moviwvieT da swored es speqtakli daidga. bednieri var, rom rac Cafiqrebuli gvqonda (vgrZnobdiT, rom bavSvebi am speqtkals kargad miiRebdnen), yvelaferi zustad ise ganxorcielda. didi madloba baton haliuqs da qalbaton marinas amisTvis, – gviTxra Tojinebis Teatris samxatvro xelmZRvanelma irakli kikvaZem.
– am speqtaklSi ramdenime rolis TamaSi momiwia, rac CemTvis siaxle iyo. yvela erTmaneTisgan gansxvavdeboda. vTamaSobdi mefes, farSevangs da bavSvebis winaSe warvsdeqi rogorc msaxiobi salome doliZe. sxvadasxva festivalsa da masterklasze mqonda ucxoel reJisorTan muSaobis gamocdileba, Tumca ase uSualod da piradad – pirveli SemTxveva iyo. Tavidan vRelavdiT, Tumca haliuqi inglisurad kargad saubrobs, mec vsaubrob da ar gamiWirda. pirveli repeticiis Semdeg ena aRarc dagvWirvebia. erTmaneTs ise kargad gavugeT, oTxive erT enaze vsaubrobdiT, JestebiT, mimikebiT, faqtobrivad, emociebis gacvla iyo. premieram mgoni, kargad Caiara, bavSvebis emociebidan gamomdinare, mivxvdi, rom miiiRes es speqtakli. Zalian kargad CaerTnen interaqciaSi. vfiqrob, es speqtakli Zalian SeuyvardebaT Cveni qalaqis (da ara marto) patarebs, – gviTxra msaxiobma salome doliZem.
– repeticiebi Turqul-inglisur-rusulad mimdinareobda, Tumca reJisorebisgan imdenad dadebiTi muxti modioda, absoluturad yvelaferi gvesmoda, im momentSi ra da rogor unda Segvesrulebina. pirvelad momiwia ucxo reJisorebTan muSaoba da Tavidan cotaTi vnerviulobdi, Tumca Cemi SiSi bolomde ar gamarTlda, radgan urTierToba Zalian kargad Sedga da uzomod kmayofili var. speqtaklSi uSualod bavSvebTan Sexeba arasdros mqonia da CemTvis es saintereso gamocdileba iyo. maqsimalurad vcdilobdi, yvelaferi ise gamekeTebina, rogorc saWiro iyo da mgoni, gavarTvi Tavi. minda warmateba vusurvo am speqtakls, – gviTxra msaxiobma vano maRlakeliZem.

