ლევან კილაძე – საქართველოს სკოლის დამსახურებული მასწავლებელი
ოთარ ცინარიძე 599 85 21 14 –
wlebia, Wvanis sajaro skolas saTaveSi udgas levan kilaZe. qveynis, aWaris pedagogiuri sazogadoeba mas icnobs, rogorc novator xelmZRvanels, mravali RonisZiebis organizators, Taobebis damkvalianebels, Rirseul kolegasa da megobars. misi Sroma, saskolo reformisadmi gulisxmieri damokidebuleba qveynisa da regionis ganaTlebis sistemis xelmZRvanelebma saTanadod daafases, rac saqarTvelos skolis damsaxurebuli maswavleblis wodebis miniWebiT daadastures.
– batono levan, ramdenad elodiT am sapatio wodebas?
– pirvel rigSi, madloba Tqvens gazeTs, romelmac wlebis ganmavlobaSi Cemi sxvadasxva mimarTulebiT saqmianoba warmoaCina. skolis aRdgenidan saukunovani iubile rom gadavixadeT, mkiTxvelamde miitaneT. Cemi iniciativiT, saRamoebs vumarTavT im maswavleblebs, romlebmac wlebis ganmavlobaSi Wvanis skolaSi imuSaves, arc es da arc sxva aqtivoba uyuradRebod ar dagitovebiaT. rac Seexeba molodins, Tu adamiani mindobil saqmes, dakisrebul movaleobas gulisxmierebiT miudgebi, Sedegic ar daayovnebs. arasdros mimuSavia vinmes saameblad an Tavis warmosaCenad. skola, romelsac axla vxelmZRvanelob, Wvanis xeobaSi, Tundac aWaris mTianeTSi gamorCeuli saganmanaTleblo kera iyo da axlac asea. yvelam, vinc mas uxelmZRvanelebs, saqme ise unda akeTos, rom momavali Taoba misi saqmianobiT kmayofili iyos.
– dRemde ase modixarT, rac dafasda kidec. . .
– SuaxevSi rigiT meore pedagogi var, romelsac saqarTvelos skolis damsaxurebuli maswavleblis wodeba mieniWa. Suaxevis resurscentris ufrosma eduard gograWaZem es sajarod maSin ganacxada, roca dawyebiTi klasebis maswavlebels, mwerals, mxatvarsa da yofil sportsmens dabadebidan 75 da pedagogiur-sazogadoebrivi saqmianobis 50 wlis iubiles vuxdidiT. im darbazSi kolegebi, moswavleebi, sazogadoebis warmomadgenlebi iyvnen, yvelam sajarod momiloca. mTavari diplomis, samkerde niSnis gadmocema ki araa, mTavari am aRiarebis gamarTlebaa. male 60 wels mivukakuneb. mindobil sapasuxismgeblo posts maSin unda Seelio, roca yvelaferi kargadaa. saqmes Tavs rom veRar gaarTmev, aRarc Sens wina saqmianobas aqvs fasi da aRarc pirad avtoritets.
– winamorbedebi ase fiqrobdnen?
– maT kargi saxeli, avtoriteti datoves aRsazrdelebSi, kolegebsa da sazogadoebaSi. levan, zaira sanikiZeebis, axmed msaxuraZis, mixeil qaTamaZis saqmianoba samagaliTo iyo, maT Taobebs codnis mwvervalebisken gza gaukvales. moswavleTa kontingenti axla mcirdeba, Torem iyo wlebi, roca skolaSi 300-350 bavSvi swavlobda. Soreuli naRvarevidan, inwkirveTidan, brilidan da vanidan Camosuli Wabukebi da qaliSvilebi saSualo ganaTlebas aq iRebdnen. maT Semdgom wlebSic swavliT, keTilsindisieri SromiT sapatio saxeli moixveWes. xSirad vavleb Tvals skolis istorias. pirvel kursdamTavrebulTagan umravlesoba 85 welsaa mitanebuli, bevric wuTisofelSi aRaraa. isini da momdevno Taobebic Wvanis skolas codnis taZars uwodebdnen. maT winaSec vgrZnob pasuxismgeblobas. saqarTvelos skolis damsaxurebuli maswavleblis wodeba adrec iyo, magram aq momuSave asobiT maswavleblidan aravis miniWebia. am wodebas gamarTleba unda.
– normaluri materialuri baza, kvalificiuri pedagogiuri kadrebi – ramdenad Seuwyobs es xels, rom ganaTlebis sistemaSi mimdinare reformebi ganaxorcieloT?
– sagnis mcodne, pasuxismgebliani maswavleblis gareSe saskolo reforma SeuZlebelia. msoflios damorCilebasa da dapyrobaze meocnebe aleqsandre makedonelma mis maswavlebel aristoteles erTxel ar mousmina da Semdeg sananebeli gauxda. Cems kolegebs movuwodeb, maqsimumi gaakeTon, rom aRsazrdelebs maTi sjerodeT. TiToeuli Cvengani wuxda, rom saskolo reformis gatarebisken mogviwodebdnen da maswavleblis Sroma materialurad, Tundac moralurad, ar fasdeboda. maswavlebelTa sertificirebam, wamyvani, ufrosi da mentori maswavleblis statusis SemoRebam, xelfasebis matebam maswavleblad muSaobis interesi da survili gazarda. baga-baRebis soflebSi gaxsna didi da keTilSobiluri saqmea. moswavle, romelic skolamdel dawesebulebaSi aRizarda, sagakveTilo process advilad egueba. warCinebuli moswavle erovnuli dargis warmatebuli specialistia. wina saukunis 90-ian wlebsa da 21-e saukunis dasawyisSi arsebulma kerZo umaRlesma saswavleblebma yvelaze metad skolebi daazarala. aravin kiTxulobda, am tipis umaRles saswavlebelSi vin ewyoboda, vin amTavrebda. Semdeg skolaSi maT dasaqmebis sistemis mesveurni mwvane Suqs yovelgvari sertificirebisa da codnis Semowmebis gareSe unTebdnen. saqarTvelos ganaTlebisa da mecnierebis, aWaris ganaTlebis, kulturisa da sportis saministroebis programebiT, dRes skolebSi mcodne, sistemas, reformas morgebuli axalgazrda pedagogebi modian. skolis xelmZRvanels maTTan muSaoba maxalisebs. mTavaria, maswavlebelma Tavad iswavlos, rom Semdeg sxvas aswavlos. wina saukunis 50-iani wlebidan moyolebuli, Cveni skolebis kursdamTavrebulebi, didi konkursis miuxedavad, baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo pedagogiuri institutis sxvadasxva fakultetze iricxebodnen, misi dasrulebis Semdeg mSobliuri soflis, xeobis skolebs kvalificiur specialistebad ubrundebodnen. maT maSin arc aseTi materialuri baza da arc xelSewyoba hqondaT. mindobili saqmisadmi siyvaruli da pativiscema maSinac daadastures, roca pedagogis Sromis anazRaureba kuponebiT xdeboda.
– ojaxis rols rogor afasebT?
– ojaxebTan, moswavleTa mSoblebTan urTierTobas gansakuTrebulad da saTuTad vepyrobi. axla skolaSi 51 moswavlea. gaisad 5 pirvelklasels velodebiT. iSviaTia ojaxi, romelsac ar vicnob, maTTan megobruli da mezobluri damokidebuleba maqvs. rac Seexeba Cems ojaxs – meuRle maguli daviTaZe Wvanis pirveladi jandacvis centris eqimia. xSirad mZime avadmyofTan sakuTari transportiT mimyavs. esec erTgvarad maaxloebs ojaxebTan. iyo wlebi, roca axlandeli Wvanis administraciul erTeulSi saSualo skola mxolod WvanaSi iyo. axla samsafexuriani sajaro skolebi gvaqvs WalaSi, axaldabaSi, wyaroTasa da WvanaSi. ojaxTan, mSoblebTan Tu kontaqti ar geqneba, Svils sxvagan aswavlis. CemTvis upirvelesia, qveyanas Rirseuli moqalaqe gavuzardo. saamayoa, rom direqtorad muSaobis 17 wlis ganmavlobaSi arc moswavle da arc kursdamTavrebuli sabraldebo skamze ar momxvdara. es skolis, ojaxis, pedagogis erToblivi muSaobis Sedegia.
– karg megobradac gTvlian. . .
– Cveni gvari Wvanis xeobaSi ramdenime ojaxs iTvlis. naRvarevi, Janivri, baraTauli, takiZeebi da varjanaulia Cveni samosaxlo. 1972 wels sofel naRvarevidan 30 ojaxi sacxovreblad kaxeTSi gadavida. maTi winamZRoli dimitri kilaZe iyo. iq sacxovrisi miuCines Tu ara, soflis brZen kacs estumra da hkiTxa, visTan SeiZleboda megobroba. kilaZeebs erTguli megobroba wesad gvaqvs qceuli. me eduard gograWaZis, amiran beriZis, Temur zoiZisa da daviT nakaSiZis gareSe cxovrebas, Sromas fuWad CavTvlidi. Cven inteleqtualur TamaSSic ki erTi gundi varT da warmatebebic gvaqvs.
– Tqvenze amboben, gakveTilebs istoriul ZeglebTanac atarebso. . .
– am wamowyebas xeobaSi saTave poetma SoTa diasamiZem daudo da Cvenc siamovnebiT vagrZelebT. oTolTas cixeze moswavleebi rom mimyavs, vaxseneb bazaleTis oms, giorgi saakaZis epoqis avbediTobas. im xanad, roca didi mouravi TurqeTSi wavida, garkveuli droiT oTolTas cixeSi imyofeboda, romelic maSin rostom SalikaSvilis gamgeblobaSi iyo. oTolTas cixidan kargad mosCans kavianis (xiWauris) cixe. es safortifikacio nageboba ki metwilad sasignalo daniSnulebis iyo. bunebaSi, istoriul ZeglebTan gakveTilebis Catarebas did mniSvnelobas vaniWeb.