ფესტივალმა თბილისში მომუშავე მწერლებიც დაამეგობრა
oTar cinariZe 599 85 21 14 –
saerTaSoriso literaturuli festivalis `ze-karTan~ meore dRe cnobili qarTvelologis, damoukideblobis aqtze xelmomweris, aw gansvenebuli profesoris tariel futkaraZis mSobliur sofel safutkreTSi gamarTul RonisZiebebs daeTmo. rogorc festivalis organizatorma, reJisorma vaxtang beriZem aRniSna, wels safutkreTs festivalis monawileni mesamed estumrnen, rac safuZvels qmnis, rom amieridan aq mosvla tradiciad damkvidrdes. am ideas festivalis monawileni kmayofilebiT Sexvdnen.
wlebia, festivalis monawileTa Sorisaa mwerali, gamomcemeli, aTeulobiT wignis redaqtori zviad kvaracxelia. amjeradac man iTava moderatoroba da festivalis monawileebs warudgina piesis `eqvsi noes kidobani~ da iumoristuli moTxrobebis avtorebi eka togoniZe da gode gorgilaZe. maT nawarmoebebis daniSnulebasa da mniSvnelobaze isaubres, pasuxebi gasces damswreTa SekiTxvebs.
wlebis ganmavlobaSi sabavSvo gazeTSi Jurnalistis poziciaze muSaobda marina TeqTumaniZe. igi ramdenime poeturi da prozauli krebulis avtoria. man da eka qajaiam sakuTari leqsebi waikiTxes.
mwerali, scenaristi da Jurnalisti, ramdenime kinoscenaris da piesis avtori – ase icnoben nestan (nene) kvinikaZes. igi festivalis monawileTa winaSe warsdga sajaro leqciiT: `literatura, rogorc Tavisuflebis mTavari savarjiSo~.
saqarTvelo da ukraina, rusuli okupacia, ukrainaSi mimdinare omi iyo mwerlis, cnobili mTargmnelis, mravali regaliebis mflobelis gvanca jobavasa da saqarTveloSi myofi ukraineli mwerlis natalia troxinis sasaubro Tema. gvancam misi leqsebis qarTuli Targmani waikiTxa. damswreebma firze Cawerili ukrainuli folkloris nimuSebi moismines.
tariel futkaraZis meuRlis, profesor ia vaSakiZis sajaro leqcia „qarTvelologiis orgvari dagegmva 1917-1935 wlebSi (`niko marisa da ivane javaxiSvilis poziciaTa SepirispirebiTi analizi~) damswreebma interesiT moismines da kiTxvebic mravlad dasves.