ოთხმოცდათხუთმეტი წლის გადასახედიდან
oTar cinariZe 599 85 21 14 –
am dReebSi qedis municipalitetis xaraulis sajaro skolis daarsebidan 95 weli Sesrulda. gvesaubreba am skolis qarTuli enisa da literaturis mentori maswavlebeli, cnobili Jurnalisti, publicisti, ramdenime wignis, maT Soris „ori soflis CiraRdnis“ avtori Tamaz abulaZe.
– xaraula mdinare aWariswylis marcxena mxares, IX-X saukuneebis dandalos unikaluri TaRovani xididan iwyeba da Sefenilia ferdobebze. am sofelSi aRmoCenili siZveleebiT SeiZleba iTqvas, rom aq dasaxleba X saukunidan arsebula. aWara, rogorc cnobilia, me-16 saukunis 50-iani wlebidan daipyres osmalebma, magram 60-iani wlebis Turqul davTrebSi es sofeli araa naxsenebi. rogorc Cans, aqaurebi mters Seawydnen da dausaxlebeli soflis aRweras raRa azri hqonda.
me-18 saukunis meore naxevarSi, dandalos ajanyebis Semdeg, roca mTeli mosaxleoba gawyda, z. WiWinaZis masalebiT, dandaloSi imereTidan Camosaxlebuli mosaxleobidan, veliaSvili da zaqaraZe xaraulaSi, dacarielebul saxlebSi Sesaxlebulan (am gvarebis ubnebi dResac arsebobs, zaqaraZeebi yvelaze mravalricxovani gvaria sofelSi). am droidan aqaurebi, fizikuri gadarCenis mizniT, gamuslimandnen, sxva gamosavali, ubralod, aRar dautoves osmalebma. wels weli misdevda da osmalebs erTi nabijic ar gadaudgamT mosaxleobis winsvlisTvis. meCeTi da medresec ar augiaT. erTaderTi meCeTi da medrese mefis ruseTis dros gaxsnila me-20 saukunis dasawyisSi. arc rusebs gamoudviaT Tavi aqaurTa ganaTlebisTvis. 40 wlis ganmavlobaSi qedis mazraSi 2 skola gaxsnes mxolod, erTi qedaSi – 1903 wels da meore – maxunceTSi- 1913 wels, Tanac orive rusuli. am istoriul eqskurss imisaTvis mivmarTe, rom meTqva: am sofelSi, rogorc mTlianad aWaraSi, saganmanaTleblo saqmianoba 1921 wlidan gaiSala. es naTqvami zogierTs mwared moxvdeba gulze, radgan ar surs sabWoTa xelisuflebaze dadebiTis gagoneba, magram samarTlianoba moiTxovs aRvniSnoT, rom mTlianad aWaraSi, roca 1921 wels mosaxleobis 94 procenti qarTul enaze wera-kiTxvis ucodinari iyo, maSin gaiSala saganmanaTleblo saqmianoba. dandalos TemSi pirveli skola 1922 wels gaixsna, meore – sofel xaraulaSi, 1928 wlis 20 noembers.
– pirvel maswavlebelze ra masalebi gaqvT mopovebuli?
– am dRes xelisuflebis mier daqiravebul kerZo saxlSi liza surgulaZem merxebs miusxa 27 moswavle, romelTagan male mxolod 12-ma gaagrZela swavla. aseTi iyo mZime realoba, romelsac isic adasturebs, rom moswavleebSi arc erTi gogona ar eria. gansakuTrebuli madlierebiT minda aRvniSno, rom aqedan moyolebuli 1957 wlamde, skolaSi maswavlebelTa umravlesoba, (1940 wlamde – yvela) guriis, imereTisa da samegrelos regionebidan movlinebuli iyo. maTma raodenobam 60-s gadaaWarba. udidesia am adamianebis amagi da sadidebeli. maT wera-kiTxvis ucodinrobis salikvidacio skolebic gaxsnes da 1940 wlisaTvis ukve adgilobrivi mosaxleobis 94-ma procentma icoda qarTuli wera-kiTxva. garda amisa, am pedagogebis damsaxureba sxva mxrivac iyo gansakuTrebuli: osmalebma mosaxleobaSi daamkvidres sisxlis aRebis tradicia da is sul raRac 12 weliwadSi aRikveTa. amasTan, mtrebma qalis silamaze dilegSi, CadrSi gamoaxvies da mas aRaravin ekiTxeboda gaTxoveba-daqorwinebas, 60 wlis mamakacsac gaayolebdnen patara gogonebs. es udidesi problema mokle droSi iqna daZleuli. osmalebma Zirfesvianad amoZirkves vazi da aWarlebma tyeebSi gadamalviT gadaarCines uZvelesi jiSebi. 30-ian wlebSi kvlav Caiyara vazi da kvlav agugunda qarTuli qorwilebi. gasaocari da moulodneli iyo isic, rom movlinebulma qalma pedagogebma, romlebsac wamosvlisas aSinebdnen adgilobrivebiT, male auRes alRo viTarebas, dainaxes, rom araferi iyo saSiSi da gaTxoveba daiwyes aqaur Wabukebze. pirveli, vinc es nabiji gadadga, 1937 wels movlinebuli aneta fircxalaiSvili iyo, romelic samudamod CvenTan darCa da gardacvalebamde – 1981 wlamde emsaxura sofels. minda aRvniSno, rom qalbaton anetas Semoutania sofelSi pirveli uTo da gauToebis kultura daumkvidrebia. Mmas mxari auba xaraulis skolis kidev oTxma pedagogma. am qalbatonebis maspinZlad qcevam udidesi roli Seasrula adgilobrivi qalebis winsvlaSi. sxvaTa Soris, katuSa Rlontma sofelSi Wra-kervis skolac gaxsna, rac im dros didi saqme iyo.
– mTavar problemad kvlav materialur-teqnikuri baza rCeboda…
– kerZo saxlidan skola 1934 wels gadavida specialurad agebul SenobaSi, magram is 1936 wels daiwva da isev kerZo saxlSi gagrZelda swavla or cvlad. 1937 wels dRevandel adgilze aSenda Senoba Svidwliani skolisTvis da gaixsna kidec. am Senobas 1956-1957 wlebSi miaSenes oTaxebi da ukve 1957 wels amoqmedda saSualo skola. 1988 wels imave adgilze kapitaluri skola aSenda 250 moswavleze da es skola dResac moqmedebs.
– skolis xelmZRvanelebze ras gvetyviT?
– 1937 wels gaxsnili Svidwliani skolis direqtori gaxldaT SemdgomSi cnobili msaxiobi gordis imnaiSvili. 1940 wlisaTvis am skolam pirvel gamoSvebas – 14 moswavles dauloca gza ufro did asparezze. maTgan 6 pedagogi gaxda, ori – kolmeurneobis Tavmjdomare, erTi ki sabWos Tavmjdomare – Svidwliani ganaTlebiT. ase Caeyara safuZveli soflis inteligencias. pirveli adgilobrivi kadri direqtorad 1941 wels dainiSna. es iyo levan diasamiZe, qedis raionis sofel zendididan, Tbilisis saxelmwifo universitetis kursdamTavrebuli. 1942-1945 wlebSi mas Caenacvla isev adgilobrivi kadri qedis raionis sofel Zenwmanidan – sergo surmaniZe. misi direqtorobis dros, 1943 wels, pirveli xarauleli maswavlebeli mixeil zaqaraZe iyo, romelmac, qedis saSualo skolis damTavrebis Semdeg, aq maswavlebloba daiwyo. meore wels skolas kidev ori misi Tanaklaseli Seemata. 1945-1950 wlebSi direqtoris moadgiled muSaobda pirveli xarauleli, SemdgomSi cnobili partiuli da sazogado muSaki, publicisti, wignebis avtori arCil takiZe. 1951 wels ki ukve umaRlesdamTavrebuli, pirveli xarauleli mixeil zaqaraZe gaxda mSobliuri soflis skolis direqtori. adgilobrivma gogonebma 1930 wlidan daiwyes skolaSi swavla da ukve 1957 wels, pirvelma adgilobrivma qalma Tina cinariZem, SemdgomSi ordenosanma pedagogma, aiRo Jurnali xelSi. 1951 wlidan dawyebuli dRemde, skolis direqtoris Tanamdebobaze yovelTvis adgilobrivi kadrebi muSaobdnen: 1955-1957 da 1963-1993 wlebSi – oTar mJavanaZe (aWaris damsaxurebuli maswavlebeli), 1957-1963 wlebSi – mixeil zaqaraZe, 1993-2004 wlebSi – oTar beriZe (Rirsebis medlis mflobeli), 2004-2007 wlebSi – aleqsandre imnaZe, 2007-2017 wlebSi – mayvala zaqaraZe, 2017 wlidan direqtoria murman zaqaraZe. 1951 wlidan direqtoris moadgileebic yovelTvis xaraulelebi iyvnen. sainteresoa is faqtic, rom xaraulaSi momuSave pedagogebidan 2 sxva skolaSi gaxda direqtori, xaraulis skolis aRzrdilebidan ki Tormetma imuSava direqtorad. dRes oTxi kursdamTavrebuli: murman zaqaraZe, badri beriZe, inga beriZe da cira abulaZe muSaoben direqtorebad qedis raionis soflebSi.
-saiubileo samzadisze ras ityviT?
– 20 noembers skolas 95 weli usruldeba. amitom aucilebelia warmovaCinoT misi roli. jer imas gavusvam xazs, rom pedagogiurma koleqtivma pirvelad 85 wlis iubile aRniSna maRal doneze. maSin skolis istoriaze, Cemi avtorobiT, 500 – gverdiani wigni gamoica – ,,ori soflis CiraRdani“.
es skola momsaxurebas uwevs ara marto xaraulel moswavleebs, aramed mezobeli soflis – jalabaSvilebisasac.
-skolis kursdamTavrebulTa saqmeebze ra cnobebi gaqvT?
–pirveli gamoSveba xaraulis saSualo skolam 1960 wels izeima. mas Semdeg skola 1100-mde axalgazrdam daamTavra, maT Soris, umaRles damTavrebulTa raodenoba 250-s aRwevs. aqedan 100-ze metma pedagogiuri ganaTleba miiRo. aTeulebs iTvlis eqimTa, iuristTa, JurnalistTa, inJinerTa raodenoba. saSualo-specialuri ganaTlebis mqoneTa ricxvi ufro metia. gansakuTrebulia saqveyno asparezze gasulTa roli (vgulisxmob, aWaris da mTeli qveynis masStabiT cnobil saxeebs). xaraulis skolis aRzrdilebidan yvelaze maRal Tanamdebobebs miaRwia arCil takiZem. is iyo partiis qedis raikomis mdivani, aWaris saolqo komitetis ganyofilebis gamge, aWaris mTavrobis Tavmjdomaris moadgile da aWaris ganaTlebis ministri. maRal partiul da sabWoTa Tanamdebobebze muSaobiT Tavi gamoiCina mixeil zaqaraZem (saqarTvelos damsaxurebuli maswavlebeli). Sinagan saqmeTa saministros sistemaSi maRal Tanamdebobebze muSaobdnen: vladimer zaqaraZe, mamia cincaZe, suliko abuseliZe da sxvebi. sxvadasxva dros sxvadasxva gazeTis mTavar redaqtorebad muSaobdnen: Tamaz abulaZe, resan zaqaraZe da goCa abulaZe. satyeo dargSi aWaris sammarTvelos ganagebda qarTlos manveliZe. samedicino dargSi gansakuTrebuli avtoriteti moixveWes: anzor manveliZem, daviT da Temur zaqaraZeebma. samecniero sferoSi saxeli gaiTqves profesorma nodar beriZem, doqtorebma guram nakaSiZem da maia xaraZem; samwerlo asparezze gamoirCevian sandro beriZe da guram arZenaZe. sandro beriZe amJamad Jurnal ,,Woroxis“ redaqtoria. calke unda SevCerde eqim Temur zaqaraZeze: is afxazeTSi omis dawyebis pirveli dRidan Caeba brZolaSi da ukanasknel dRes, 27 seqtembers, gamovida iqidan. sxvaTa Soris Temurma da misma megobrebma derefani Seqmnes mTavrobis saxlTan, romliTac ver an ar isargebla erovnulma gmirma Jiuli Sartavam. afxazeTis omis Semdeg Temuri xelmZRvanelobda veteranTa samsaxuris regionul departaments. omgamovlil kacs gulma uRalata da 2015 wels gardaicvala. amis Semdeg veteranTa respublikuri organizaciis iniciativiT xaraulis skolas misi saxeli mieniWa. afxazeTSi ibrZoda aseve xaraulis skolaSi aRzrdili ednar zaqaraZe, araerTi piri monawileobda samaCablosTvis brZolebSi. skolis saxeli Sors gaitanes aq momuSave pedagogebma. pirveli aWareli direqtori levan diasamiZe wlebis ganmavlobaSi muSaobda qedis raionuli sabWos aRmaskomis Tavmjdomaris da araerT saolqo donis Tanamdebobaze. sergo surmaniZe da vaJa beriZe iyvnen raionuli rgolis ganyofilebaTa gamgeebi da skolis direqtorebi. Tamaz gogiaSvili iyo qedis raionuli sabWos aRmaskomis Tavmjdomare. skolis 6 pedagogsa da aRzrdils miniWebuli aqvs `sapatio qedelis“ wodeba.
– ramdenime sityviT axla momuSave pedagogebzec?
– saukeTeso pedagogiuri saqmianobiT gamoirCeva qarTuli enisa da literaturis maswavlebeli qeTo safariZe – romlis 54 welia muSaobs skolaSi da am drois ganmavlobaSi mis 70-ze met moswavles olimpiadebsa da konferenciebSi miRebuli aqvs diplomebi, sigelebi da fasiani saCuqrebi. piradad yvelas gvaocebs misi energiuli SromiT Seqmnili saskolo eTnografiuli muzeumi, romelic elodeba damoukidebeli statusis miniWebas. axalgazrda pedagogebidan gamorCeulia qimiis akademiuri doqtori maia xaraZe, romelic axleburad udgeba swavlas da misi moswavleebi warmatebebs aRweven konkursebsa da konferenciebSi, aris mentori maswavlebeli. mniSvnelovania skolis istoriaSi qoreograf zaza mJavanaZis roli, romelic amJamad qarTuli qoreografiis erovnuli centris direqtoria. mopovebuli aqvs mravali tituli. aris saqarTvelos kaTolikos – patriarqis ilia meoris saxelobis premiis, qarTuli qoreografiis amagdarisa da brwyinvalebis ordenebis mflobeli. skolis aRzrdilia dekanozi bagrat beriZe. SeuZlebelia ar gavixseno, amJamad pensioneri pedagogis meri beriZis saqmianoba, is raionsa da mis farglebs gareT Tavis gamocdilebas uziarebda pedagogebs, gamorCeuli iyo profesionalizmiT da skolisgareSe aqtivobebiT. yvelas Sesaxeb ver gavagrZeleb Txrobas, sagazeTo interviu ar iZleva amis saSualebas. axla skolaSi 20-ze meti pedagogi muSaobs da maTgan ori mentori (raionSi sxva am wodebis maswavlebeli arc aris), 3 wamyvani da 12 ufrosi maswavlebelia. gasuli saukunis 90-ian wlebSi sirTuleebis winaSe dadga cxovrebis yvela sfero. aseTi mZime pirobebis miuxedavad, arc erT pedagogs ar miutovebia skola. dRes sxva gasaWiria. drom moitana da carieldeba sofeli – 250 moswavlian skolas axla 60 moswavle hyavs mxolod. msurs mivuloco pedagogebs skolis iubile da gamZleoba, ufro meti aqtiuroba vusurvo, rom 100 wlisTavis gadaxdac SeZlon. Tumca, am mxriv marto maTi garja ar kmara, saxelmwifos Tanadgomaa saWiro.