19 C ბათუმი
Wednesday 2nd July 2025
აკადემიკოსი ვანო პაპუნიძე
By

აკადემიკოსი ვანო პაპუნიძე

ëàïî úòíïîòûå 599 85 21 14 –

did mecniers, WeSmarit inteligents, saukeTeso pirovnuli TvisebebiT uxvad dajildoebul, qarTuli agro-biologiuri da agrosatyeo ekologiuri mecnierebis brwyinvale warmomadgenels, biologiis mecnierebaTa doqtors, profesors, saqarTvelos mecnierebaTa erovnuli akademiis namdvil wevrs, akademikoss, mravali mecnieruli naSromis, qarTuli originaluri wignebis avtors, axalgazrda Taobis uangaro aRmzrdels, saqarTvelos damsaxurebul metyeves, Rirsebis ordenosan vano papuniZes 10 Tebervals 82 weli Seusruldeba. 2020 wlis 15 ivliss, misi dabadebis saiubileo 80 wlisTavze, saqarTvelos mecnierebaTa erovnuli akademiis saerTo krebaze vano papuniZe airCies akademiis namdvil wevrad – akademikosad. qveyanaSi Seqmnili mZime epidemiologiuri mdgomareobisa da Cveni gazeTis gamocemis droebiT SeCerebis gamo, misi dabadebis meoTxmoce wlisTavze, ar mogveca saSualeba, saiubileo TariRs gamovxmaurebodiT, risi gamosworebac axla vcadeT. . .
– batono vano, rogorc `aWaris~ didi xnis megobars da mravali publikaciis avtors, gazeTis SemoqmedebiTi gundi guliTadad gilocavT dabadebis 82, samecniero-pedagogiuri da sazogadoebrivi moRvaweobis 55 wlisTavs da saqarTvelos mecnierebaTa erovnuli akademiis namdvil wevrad – akademikosad arCevas. am gadasaxedidan, rogor warmogidgeniaT ganvlili wlebi, Tavidan dawyeba rom SegeZloT, SecvlidiT rames?
– pirvel rigSi, minda didi madloba gadagixadoT Cemdami gamoxatuli pativisaTvis, molocvisTvis. cxovrebaSi ramdenime swori gadawyvetileba miviRe, maT Soris, specialobis arCevaSi. 1960 wels saqarTvelos sasoflo-sameurneo institutis satyeo-sameurneo fakultetis studenti gavxdi. im dRidan moyolebuli, Cemi samecniero moRvaweobis gzaze arafers Sevcvlidi.
– gviambeT ganvlili cxovrebisa da moRvaweobis ZiriTadi etapebis Sesaxeb. . .
– davibade qedis raionis sofel zendidSi. qedis saSualo skolis damTavrebis Semdeg, vmuSaobdi sofel qedis kolmeurneobaSi rigiT wevrad. saqarTvelos sasoflo-sameurneo institutis satyeo-sameurneo fakultetis damTavrebis Semdeg, satyeo meurneobis inJinris kvalifikaciiT, muSaoba daviwye sakavSiro gaerTianeba `tye-proeqtis~ a/k satyeo-saproeqto sawarmoSi inJiner-taqsatoris Tanamdebobaze. 1967 wels Caviricxe Tbilisis satyeo-samecniero kvleviTi institutis aspiranturaSi, romelic davamTavre 1970 wels da davicavi sakandidato disertacia – `tyis kulturebi, seleqcia, meTesleoba da qalaqebis gamwvaneba~ (1972 w.). am institutSi vmuSaobdi laborantad, umcros da ufros mecnier muSakad (1970-1976 w.w.); 1976 wlis martidan 1989 wlis oqtombramde vmuSaobdi saqarTvelos mecnierebaTa akademiis baTumis botanikuri baRis direqtoris moadgiled samecniero muSaobis dargSi, amavdroulad dakavebuli mqonda mcenareTa introduqciisa da aklimatizaciis samecniero ganyofilebis gamgis Tanamdeboba; 1989 wlis oqtombridan 2006 wlamde viyavi botanikuri baRis direqtori, xolo 2006 wlidan 2010 wlamde direqtoris moadgile administraciul da akademiur dargSi. 2009 wlidan var saqarTvelos mecnierebaTa erovnuli akademiis aWaris avtonomiuri respublikis regionuli samecniero centris xelmZRvaneli. 1974-1992 wlebSi, sxvadasxva dros, veweodi pedagogiur saqmianobas didi jixaiSisa da baTumis sasoflo-sameurneo teqnikumebSi, baTumis samedicino-ekologiur institutSi da baTumis sasoflo-sameurneo institutSi. 1992 wlidan var baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetis profesori da universitetis teqnologiuri fakultetis agroekologiisa da satyeo saqmis departamentis xelmZRvaneli. 1979 wels momeniWa ufrosi mecnieri muSakis wodeba, 1990 wels davicavi sadoqtoro disertacia da momeniWa biologiis mecnierebaTa doqtoris samecniero xarisxi, 1991 wels – profesoris samecniero wodeba.
– ra ZiriTad problemebze muSaobdiT, romelmac mniSvnelovani wvlili Seitana Tqveni, rogorc mecnieris aRiarebaSi?
– dedamiwis bunebriv resursebs Soris (atmosfero, wyali, wiaRiseuli, niadagi da a. S.) mravalfunqciuri sargeblobisaa da saxalxo-sameurneo mniSvnelobis TvalsazrisiT, pirvel adgilze mcenareuloba, gansakuTrebiT tyeebi dgas. qimiuri da umniSvnelovanesi teqnologiuri gamokvlevebis miuxedavad, Semcirebis nacvlad, moTxovnileba tyis ZiriTad produqtze – merqanze ramdenadme gaizarda, amasTan, mTis tyeebi (romlis xvedriTi wili saqarTveloSi 98 procentze mets Seadgens) asrulebs niadagdacviT, wyaldacviT, wyalmaregulirebel, balneologiur, eroziis, zvavsawinaaRmdego da a. S. funqciebs da amiT fasdaudebeli sargebloba moaqvs qveynis saxalxo meurneobis uklebliv yvela dargis ganviTarebaSi. aWaraSi mkveTradaa gamoxatuli mTis tyeebis mravalfunqciuri mniSvneloba da regionis ekologiur optimizaciaSi gansakuTrebuli roli akisriaT, amitom, kvlevis miznebidan gamomdinare, praqtikuli samecniero-sakvlevi samuSaoebi, umeteswilad, aWaris mTis tyeebis calkeul ekosistemaSi tardeboda imis gaTvaliswinebiT, rom kvlevis Sedegad miRebuli daskvnebi da praqtikuli rekomendaciebi sasargeblo iqneboda respublikis sxva regionebis mTis tyeebis dacviTi funqciebis ganmtkicebis TvalsazrisiT. dasaxuli kvlevis miznis misaRwevad, literaturuli wyaroebis ganzogadebis, safondo, sauwyebo da sxva masalebis, agreTve mravalwliani sakuTari gamokvlevebis Sedegebis safuZvelze, Seswavlili da gaanalizebulia respublikis tyeebis Tanamedrove mdgomareoba dablobis da sxvadasxva vertikaluri sartylis zonebsa da qvezonebSi, gaSuqebulia respublikis tyeebis sameurneo mniSvneloba, misi ZiriTadi ekologiuri da socialuri funqciebis raodenobrivi da xarisxobrivi mxareebi; Seswavlili da daxasiaTebulia respublikis tyis fondi, ZiriTadi tyis formaciebis umetesad gavrcelebul tyis tipebsa da sameurneo jgufebSi bunebrivi ganaxlebis procesis raodenobrivi da xarisxobrivi maCveneblebi; xangrZlivi stacionaruli sacdel-eqsperimentuli kvlevis uaxles meTodebze dayrdnobiT, Seswavli-lia aWaraSi umetesad farTod gavrcelebuli mTis tyeebis mcire wyalSemkreb auzebSi dacviTi funqciebis (niadagdacviTi, wyalmaregulirebeli, wyaldacviTi da sxv.) maxasiaTeblebi, romlis SedarebiTi monacemebi safuZvlad daedo mTis tyeebis mdgomareobis gaumjobesebis mecnierulad dasabuTebuli koncefciis SemuSavebas. respublikis mTis tyeebis mdgomareobis gauaresebisa da xe-tyis damzadeba-gamozidvis Zalze SezRudulobis gamo, kolxeTis dablobis sustad daWaobebul teritoriaze ganvaxorcieleT Zvirfasmerqniani saxeobebis samrewvelo daniSnulebis plantaciis SeqmnisTvis axali teqnologiebis SemuSavebis farTo masStabis sawarmoo cdebi, romlis warmatebuli Sedegebi imis garantias iZleva, rom merqanze qveynisaTvis saWiro moTxovnilebis dakmayofilebasTan erTad, uzrunvelyofili iqneba mTis tyeebis ekosistemaze adamianis zemoqmedebiT gamowveuli negatiuri Sedegebis aRmofxvris, tyeebis mdgomareobisa da dacviTi funqciebis gaumjobeseba; tyis ganaxleba-aRdgenis, did farTobze tyis kulturebis samuSaoebis warmoebisaTvis, merqniani tyis saxeobebis sargav masalaze gazrdili moTxovnilebis dakmayofilebis mizniT, damuSavebuli iqna satyeo sanergeebSi standartuli sargavi masalis (nergebis) daCqarebulad gamoyvanis intensivobis amaRlebis teqnologiebi; mravali wlis ganmavlobaSi baTumis botanikuri baRis mecnier TanamSromlebTan erTad vswavlobdi da vaxorcielebdi msoflios sxvadasxva klimaturi regionebidan (aRmosavleT aziis, himalais, CrdiloeT da samxreT amerikis, samxreT naxevarsferos, avstraliis, axali zelandiisa da sxv.) introducirebul mcenareTa saxeobebis bioekologiuri Taviseburebebis, sezonuri ganviTarebis ritmis Seswavlas, Secvlil garemo pirobebSi Seguebisa da perspeqtiuli mcenareuli saxeobebis tyis, gamwvanebiT samuSaoebSi da soflis meurneobaSi danergviT samuSaoebs.
– cnobilia, rom gasuli saukunis 80-ian wlebSi saqarTvelos mecnierebaTa erovnul akademiaSi aWaridan arCeuli iyo oTxi mecnieri, maTgan sami ukve gardacvlilia. ra perspeqtivas xedavT am mimarTebiT?
– gasuli saukunis 80-ian wlebSi da 21-e saukunis dasawyisSi, saqarTvelos mecnierebaTa erovnuli akademiis SemadgenlobaSi asarCev kandidatTa SerCevisas, gaTvaliswinebuli iyo miznobrivi adgilis gamoyofa aWaris avtonomiuri respublikis mecnierebisTvisac. 2016 wels aWaris umaRlesi sabWos mxardaWeriT da daxmarebiT, umaRlesi sabWos tbel abuserisZis saxelobis darbazSi gamarTul erovnuli akademiis akademiuri sabWos sxdomaze miiRes specialuri dadgenileba erovnuli akademiis wevrebis kandidatebis SerCevisas, aWaris avtonomiuri respublikis mecnierebisaTvis miznobrivi adgilis gamoyofis Sesaxeb. uaxloes periodSi velodebiT am sakiTxis dadebiTad gadawyvetas.
– samecniero asparezze did warmatebas miaRwieT. aWaris istoriaSi pirveli xarT saqarTvelos mecnierebaTa erovnuli akademiis namdvili wevri, akademikosi. sad aris am warmatebisken mimavali gza?
– warmatebisken mimaval gzaze uamravi sirTule da dabrkolebaa, amitom didi nebisyofaa saWiro. adamiani, romelsac susti nebisyofa aqvs, winaaRmdegoba ar Sexvedria, ver gaumklavdeba sirTuleebTan brZolas. mkafiod unda davisaxoT samomavlo gegma, unda vicodeT, ra gvinda. saqmis bolomde miyvanisaTvis saWiroa drois racionalurad da mizanmimarTulad gamoyeneba. warmatebisken mimaval gzaze mniSvnelovania adamianis ganwyoba. leqsikonSi ar unda arsebobdes frazebi: `amas ver SevZleb~, `es rTulia~, `ar gamomiva~ da
პ. ს. didi mniSvneloba aqvs TviTganaTlebasa da kiTxvas. gaxsovdeT, rom warmateba moiTxovs msxverpls. pozitiuri azrovnebis adamiani aanalizebs, sad dauSva Secdoma, rom samomavlod msgavsi ram gamoricxos. uaryofiTi azrovnebis adamiani ki, piriqiT, sakuTar marcxs sxvas daabralebs, riTac winsvlis SesaZleblobas ispobs. aseve mniSvnelovania viswavloT Cveni emociebis, azrovnebisa da fiqrebis marTva.
– asakis miuxedavad ramdenad aqtiuri xarT mecnierul muSaobaSi?
– rogorc aWaris avtonomiuri respublikis regionuli samecniero centris xelmZRvaneli, samecniero sabWosa da dargobriv komisiebTan erTad, vewevi regionis samecniero da umaRlesi saganmanaTleblo dawesebulebebis mecnierTa inteleqtualuri potencialis mobilizebas da koordinacias, maT mier kvleviT miRebuli Sedegebis popularizacias; vxelmZRvanelob avtonomiur respublikaSi da mis farglebs gareT arsebuli samecniero dawesebulebebis mecnierTa mier momzadebul samecniero Temebze da proeqtebze muSaobis wliuri da damTavrebuli samecniero kvleviTi samuSaoebis Sedegebis droulad momzadebas da saqarTvelos mecnierebaTa erovnul akademiaSi gansaxilvelad wardgenas, xels vuwyob sxvadasxva samecniero Jurnalebsa da krebulebSi mecnierTa namuSevrebis ganxilvas da gamocemas, samecniero konferenciebis da simpoziumebis momzadebasa da Catarebas, mecnierTa jgufTan erTad (rogorc xelmZRvaneli da pasuxismgebeli Semsrulebeli), vamuSaveb sabiujeto samecniero kvleviT Temas – `dasavleT saqarTvelos bunebrivi zonebis niadagebis sawarmoo daxasiaTeba maTi tyis kulturebis aTvisebis mizniT~; var bsu-is profesori, departamentis xelmZRvaneli – yovelwliurad mimyavs aranakleb 4-5 sxvadasxva sagani da gamosacemad vamzadeb 4-5 samecniero naSroms. gasul wels movamzade da gamoveci ori monografia, davbeWde ori statia maRalreitingul JurnalebSi; var akademiis aWaris regionuli samecniero centris Jurnalis mTavari redaqtori, saredaqcio kolegiis Tavmjdomare. mere ra, rom wlebi memateba, kaci imitom cxovrob da cocxlob, rom daberde. dRes, roca sulier Rirebulebebs gadagvarebis safrTxe emuqreba, saWiro da sasargebloa WeSmariti faseulobebis warmoCena. minda Cemi gulistkivili gamovxato dRevandeli viTarebis gamo, roca asakovan xalxs jerovnad ar afaseben. arada, gvyavs pirovnebebi, romlebic haeriviT sWirdeba saqarTvelos, maTi potencialis mcire nawilic ki ar aris gamoyenebuli. rogorc iogebi amboben, adamianis sicocxlis xangrZlivoba damokidebulia mis keTil Tvisebebze – rac met sikeTes akeTebs pirovneba, miT ufro naklebad avaddeba da didia misi sicocxlis xangrZlivoba. პP.ს batoni vano papuniZis mier ganvlili cxovrebisa da moRvaweobis saxelovani gza ar darCenila uyuradRebod da SeumCneveli. sazogadoebam Rirseulad daafasa misi didi Rvawli. arCeulia saqarTvelos ekologiur, socialur da afxazeTis mecnierebaTa erovnuli akademiebis namdvil wevrad, akademikosad. miniWebuli aqvs saqarTvelos damsaxurebuli metyevis sapatio wodeba, aris iuneskos programis – `adamiani da biosferos~ saqarTvelos erovnuli komitetis da mravali sazogadoebis da komisiis wevri, dajildoebulia araerTi sapatio sigeliT, miniWebuli aqvs `sapatio baTumelis~ da `sapatio qedelis~ wodebebi. Setanilia wignSi `21-e saukunis msoflios 2000 gamoCenili inteleqtualisti~ (didi britaneTi, kembriji).
batoni vano, romelsac sami Svili, eqvsi SviliSvili da ori SvilTaSvili hyavs, yvelas mimarT mzrunveli, Tbili da mosiyvarulea. mas saTno, keTili da erTguli meuRle da keTilSobili deda – qalbatoni nanuli umSvenebs gverds.
iubilars RirsSesaniSnavi TariRi miuloces Cveni qveynis da ucxoeTis samecniero wreebis da dawesebulebebis warmomadgenlebma, saqarTvelos mecnierebaTa erovnuli akademiis prezidentma giorgi kvesitaZem.

  • No Comments
  • თებერვალი 10, 2022

კომენტარის დატოვება

თქვენი ელფოსტის მისამართი გამოქვეყნებული არ იყო. აუცილებელი ველები მონიშნულია *