
ქართველი მეცნიერის იაპონური შთაბეჭდილებები
oTar cinariZe 599852114-
sazogadoeba Suaxevis municipalitetis sofel dRvanSi dabadebul ediSer futkaraZes ukve icnobs rogorc warmatebul mecniers. igi soxumis saxelmwifo da saqarTvelos saerTaSoriso universitetebis profesoria, samarTalmcodneobaSi leqciebs kiTxulobs baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetSi. maRal doneze flobs germanul enas da kargad icnobs im qveyanaSi moqmed kanonmdeblobas. gasul wels miavlines iaponiaSi, sadac TiTqmis naxevari weli dahyo. dRes igi iaponiaSi miRebul STabeWdilebebsa da aqtualur sakiTxebze mosazrebebs gagviziarebs.
– batono ediSer, aqamde qarTvel samarTalmcodneebs Tu hqonიaT pativi, stipendiis mopovebis Sedegad ramdenime Tve amomavali mzis qveyanaSi gaetarebinoT?
– didi madloba Cem mimarT gamoCenili interesisTvis. gasul wels TqvenTvis mocemul interviuSi aRvniSne da axlac gavimeoreb, rom mopovebuli stipendiebiT 7-jer viyavi samecniero staJirebaze germaniaSi. amJamadac mopovebuli iaponuri stipendiiT gaxldiT kansais universitetSi. maT aqvT egreT wodebuli yofil stipendiatTa statistika. ara mxolod saqarTvelodan, aramed yofili socialisturi qveynebidan meore mecnieri aRmovCndi, visac ergo es pativi. amerikel, germanel, frang, italiel da dasavleTis sxva qveynebis cnobili mecnierebis msgavsad, adre miwveuli iyo poloneli profesori emil plivaCevski. sxvaTa Soris, is erTi dRiT Cemi iq yofnis periodSic iyo kansais universitetSi da leqciac waikiTxa. gavicaniT erTmaneTi, gavisaubreT da Zalian bevri saerTo nacnob-megobari aRmogvaCnda saerTaSoriso masStabiT. dRevandeli teqnologiebis epoqaSi msoflio dapataravda da SeiZleba iTqvas, yvelam yvelas Sesaxeb yvelaferi icis. ase rom, ara mxolod saqarTvelodan, yofili sabWoTa kavSiridanac pirveli aRmovCndi, vinc iurisprudenciaSi ase xangrZlivi samecniero stipendia moipova iaponiis universitetSi saqmianobisTvis, risTvisac sakmaod bevri safexuri gaviare. konkursSic gavimarjve saerTaSoriso masStabiT, magram stipendiis mopovebis safuZveli iyo Cemi samecniero proeqti da pirovnuli akademiuri monacemebi. simarTle giTxraT, es stipendia pirovnuli akademiuri aqtiurobis Sedegia. pirvelad iaponiaSi gaxldiT 2009 wels, tokios universitetSi gamarTul msoflio viqtimologTa simpoziumze. es iyo xanmokle, erTkviriani viziti, magram akademiurad saintereso. iaponel kolegebTan samecniero da kolegialuri urTierToba ki ufro adre daiwyo, 2001 wels germaniaSi Cemi pirveli samecniero staJirebisas. mas Semdeg iaponel kolegebs vxvdebodi sxvadasxva saerTaSoriso kongressa Tu simpoziumze, romlis masalebic ibeWdeboda. ase aRmoCnda Cemi samecniero naSromebi iaponiaSi da sxva qveynebSic. ramdenime naSromi, maT Soris erTi iaponuradac, uSualod iaponiaSi gamoqveynda. aman gazarda Cemi cnobadoba iaponel kolegebSi da Sesabamisad, maTi akademiuri daintereseba Semdgomi TanamSromlobisTvis. mecnierisTvis sasixaruloa, roca mis naSromebs ufro adre gaicnoben, vidre uSualod avtors. ase iyo Cems SemTxvevaSi.
– pirveli STabeWdileba, romelic mexsierebas samudamod SemorCeba?
– pirvelad iaponiaSi 2009 wels viyavi da pirveli STabeWdilebebic maSin miviRe, axlandeli viziti ki xangrZlivi iyo da mTeli semestri gagrZelda. mexsierebas samudamod SemorCeba Cemi samuSao oTaxi kansais universitetSi, misi mdidari biblioTeka, sxva Sesabamisi infrastruqtura da rac mTavaria, iq moRvawe Zalian megobruli da Tbili adamianebi.
– ra Tqma unda, mTavari mainc mecnieruli kvlevebi iyo. iurisprudenciaSi ra mimarTulebiT giwevdaT muSaoba?
– Cemi samecniero Tema sisxlis samarTlis politikis sakiTxebis SedarebiT-sisxlissamarTlebriv kvlevas iTvaliswinebda.
– germaniis, safrangeTis msgavsad, iaponelebs Tu hyavT iurisprudenciaSi msoflio donis mecnierebi?
– ra Tqma unda, yvela qveyanas hyavs msoflio donis mecnierebi, Tumca, sabunebismetyvelo mecnierebisgan gansxvavebiT, es sakiTxi iurisprudenciaSi cota sxvagvarad dgas da amas aqvs Tavisi mizezebi, romelTa ganxilvasac aq aRar Sevudgebi. ramdenime iaponelma iuristma mecnierma Seqmna saerTaSoriso donis naSromebi, magram dro da sivrce aq ufro mkacri da daundobelia, vidre sxva sferoebSi. Ppirovnebas saerTaSoriso donis mecnierad aRiareben am dargis mecnierebi saerTaSoriso masStabiT. es xdeba mis samecniero naSromebsa da akademiur aqtiurobaze dayrdnobiT da ara romelime saxelmwifoSi maRali Tanamdebobis gamo. mTavari mainc dargis ganviTarebaSi Setanili wvlili da akademiuri damsaxurebaa, es yvelaferi ki fardobiTia. am garemoebis gaTvaliswinebiT profesorebi hirano, m. ida da k. iamanaka Zalian cnobili mecnierebi arian. mqonda pativi, Sevxvedrodi da mesaubra emeritus profesor k. iamanakasTan, romelmac didi wvlili Seitana iaponiis sisxlis samarTlis ganviTarebasa da germanul sisxlis samarTalTan daaxloebaSi.
– damoukidebelma saqarTvelom konstitucia sami aTeuli wlis win miiRo, iaponiam?
– iaponiis amJamad moqmedi konstitucia miRebulia 1946 wels, meore msoflio omis dasrulebis Semdeg. aman gavlena moaxdina sisxlis samarTlis kanonmdeblobazec. aqve aRvniSnav, rom iaponiis amJamad moqmedi sisxlis samarTlis kodeqsi miRebulia 1907 wels, romelic `germanuli modelis~ mixedviT aris Seqmnili. iaponiis manamde moqmedi, 1880 wlis sisxlis samarTlis kodeqsi iyo ,,franguli modelis“. amas aqvs Tavisi mizezebi. iaponiis 1946 wlis konstituciaze didia amerikuli gavlena da amasac aqvs Tavisi mizezebi. konstituciis cvlileba ganapirobebs sxva kanonebis masTan SesabamisobaSi moyvanis aucileblobas. ase moxda iaponiaSic da ganxorcielda sisxlis samarTlis kodeqsis reforma, rac calke msjelobis sakiTxia.
– muSaobis paralelurad, iaponur quCas Tu gaecaniT?
– quCaSi didxans yofnis dro ar mqonda, magram erTi ram SemiZlia giTxraT: iaponiaSi yvelgan da maT Soris quCaSic, Tavs grZnob usafrTxod, rac erTob mniSvnelovania ucxoelisTvis nebismier qveyanaSi cxovrebisas. unda iTqvas, rom rigiTma moqalaqeebma arcTu ise kargad ician ucxo ena, magram Tuki raimes hkiTxavT, did gulisxmierebas gamoiCenen, moimarjveben mobilurs, aplikaciis meSveobiT Targmnian SekiTxvas da gibruneben pasuxs TqvenTvis sasurvel enaze. Zalian gulisxmieri da Tbili xalxia.
– iaponia msoflios im qveynebis CamonaTvalSia, sadac cxovrebis done maRalia, ekonomika – progresirebadi, rogoria mosaxleobis damokidebuleba kanonebisa da kanonierebis mimarT?
– geTanxmebiT, rom iaponiaSi marTlac, cxovrebis sxva donea. Tumca, rogorc iuristma, minda giTxraT, rom rac unda ganviTarebuli iyos saxelmwifo, mainc xdeba danaSauli, oRond ekonomikurad ganviTarebul qveynebSi sWarbobs ekonomikuri da kiberdanaSauli, sxva qveynebSi ki gansxvavebuli danaSauli. zogadad, iaponelebis damokidebuleba kanonierebis mimarT pozitiuria, magram kanondamrRvevebi iqac hyavT, ra Tqma unda, ara im masStabiT, rac sxva qveynebSia.
– sazogadoeba, mSobliuri kuTxe warmatebul mecnierad gaRiarebT. dasturad SarSandeli Suaxevobac sakmarisia. zeims ver daeswariT, magram `sapatio Suaxevelad~ dagasaxeles. . .
– didi madloba sazogadoebas, mSobliur kuTxes Cemi siyvarulisa da aRiarebisTvis. dargis specialistebisgan aRiarebis Semdeg, anda paralelurad, erTob mniSvnelovania sazogadoebis mxridan yuradReba, Tumca ucxoeli kolegebis dadebiTi damokidebuleba, Tundac ucxoeTSi naSromebis gamoqveyneba, aseve sazRvargareT kongresebsa da konferenciebze moxsenebis, sazRvargareTis universitetebSi leqciebis wakiTxva da kidev bevri sxva akademiuri da literaturuli aqtiuroba, vfiqrob, rom aZlevs mSobliur Suaxevis municipalitets Cemi ,,sapatio Suaxevelad“ aRiarebis safuZvels. aqve aRvniSnav, rom iaponiaSi, kansais universitetSi yofnis periodSi monawileoba miviRe germanul-iaponur-koreul konferenciaSi, romelic gasuli wlis 3-6 noembers gaimarTa. viyavi momxsenebelic da moderatoric. amave dros leqciebi wavikiTxe kansais universitetis iuridiuli fakultetis akademiuri personalisa da studentebisTvis sisxlis samarTlis sxvadasxva sakiTxze. Tumca, rac unda akademiurad warmatebuli iyo, es araferia mSobliuri municipalitetisTvis, Tu gawyvite kavSiri Sens kuTxesTan. me ki mSobliuri mxaris siyvaruli gamyva ara mxolod dedaqalaqSi, aramed qveynis farglebs gareT yofnis drosac da es siyvaruli CemTvis erTgvari sazrdocaa. aqve minda visargeblo SemTxveviT da kidev erTxel gulwrfeli madloba gadavuxado Cemi mSobliuri Suaxevis municipalitetis xelmZRvanelobasa da Sesabamis komisias, romelmac ,,sapatio Suaxeveloba“ momaniWa Cemi iaponiaSi yofnis periodSi. Sevecdebi, es sapatio tituli gavamarTlo. maqvs dagegmili konkretuli qmedebebic, Tumca sjobs, jer ganvaxorcielo da Semdeg vTqva.
– amjerad romeli qveynis gacnobas apirebT?
– mecnieris mizani qveynebis gacnoba ar aris, is mxolod saSualebaa konkretuli samecniero aqtivobis gansaxorcieleblad. zogjer, mecnieruli interesidan gamomdinare, erTi da igive qveynis ramdenjerme monaxuleba gviwevs. wels erT-erT qveyanaSi dagegmilia didi saerTaSoriso kongresi sisxlis samarTlis mimarTulebiT, sadac momxseneblad mec var miwveuli. ukve gadmomigzavnes programis proeqti. Zalian gaxarebuli var, rom iq Camovlen Cemi Zveli megobrebi iaponiidan, samxreT koreidan, CineTidan, aSS-dan, braziliidan, germaniidan, sloveniidan, espaneTidan da a.S. aseve, wavikiTxe axali gvarebic, rac maZlevs maTi gacnobisa da Cemi akademiuri saerTaSoriso samegobros kidev ufro gaZlierebis SesaZleblobas.
– naSromi, romelzec amJamad muSaobT. . .
– leqciebis kiTxvasTan erTad, mniSvnelovania samecniero naSromis dawera da gamoqveyneba, romelic Cven Semdeg darCeba da Seaxsenebs Cvens Tavs mkiTxvels. Aaranakleb mniSvnelovania, ramdenad aqtualuri da sicocxlisunariani iqneba is, rasac davwerT da davtovebT. axlac intensiurad vmuSaob erT-erT samecniero naSromze, Tumca 4 martidan leqciebi iwyeba da momiwevs tempis Seneleba am mimarTulebiT zafxulis ardadegebamde. aris aseTi germanuli gamoTqma: ,,rasac bevr dros moandomeb, is ufro kargi gamova“. sjobs, cota gvian gamovides samecniero naSromi da kargi iyos, vidre naadrevi da susti. amitom am etapze arc naSromis saxelwodebas da arc gamocemis vadas davasaxeleb. vfiqrob, rom kargi dargobrivi naSromi iqneba, Tumca amas dro da mkiTxveli Seafasebs.
– xom ar giCndebaT survili, rom ucxoeTSi garkveuli dro ojaxTan erTad imuSaoT?
– ucxoeTSi ojaxTan erTad kargia samogzaurod an dasasveneblad wasvla, Tu amis SesaZlebloba gaqvs, samecniero muSaoba ki ganmartoebasa da koncentracias moiTxovs ara mxolod ucxoeTSi, aramed samSobloSic.
– gazafxulis mniSvnelovani dResaswaulebi axlovdeba. ras usurvebdiT dedebsa da qalebs?
– mamakacis yvela warmateba qalis Tanadgomaze gadis. vulocav yvela qalbatons gazafxulis moaxloebul dResaswaulebs da vusurveb yovelive saukeTesos. aqve gTavazobT erT strofs Cemi adre dawerili leqsidan, romelic qalebs eZRvneba:
qals SeuZlia gaqcios gmirad
da rainduli suli STagberos,
mas SeuZlia dagisvas Zvirad
Seni sicocxle da dagaberos!