
,,ხუმრობა არაა, სცენაზე გაახმოვანო შენი წინაპრების ტრადიციები, რომლითაც ასე ამაყობ”
ოთარ ცინარიძე 599 85 21 14 –
baTumis SoTa rusTavelis saxelmwifo universitetis niko berZeniSvilis samecniero-kvleviTi institutis mier gamocemuli `aWaruli saunjis~ meoTxe tomi qedis raions eZRvneba. `aWarasTan~ saubrobs misi Semdgeneli lia maxaraZe
– aWara Tavisi didebuli warsuliT erT-erTi gamorCeuli mxarea saqarTvelosi. amaze metyvelebs rogorc qedis soflebSi daculi xalxuri zepirsityvierebis nimuSebi, aseve, aq SemorCenili istoriuli da materialuri kulturis Zeglebi. maT yuradReba jer kidev gasuli saukunis 70-iani wlebidan miaqcies. qarTuli enisa da literaturis maswavleblebi iyvnen folkloris pirveli Semkrebni. gansakuTrebiT vemadlierebiT xaraulas sajaro skolis qarTuli enisa da literaturis pedagog qeTevan safariZes, romlis mier Segrovebuli masala aWaruli zepirsityvierebis unikaluri nimuSebia. momdevno etapi am masalebis ucvlelad gadatana da daarqiveba iyo, Semdgomi safexuri – masalis popularizacia, koreqtireba da dasabeWdad sponsorebis moZebna. ase mivadeqiT niko berZeniSvilis samecniero-kvleviT instituts, romelTanac didi xnis urTierToba makavSirebs. swored maTi damsaxurebiT miiRo wignis saxe im mravalwlianma Sromam, romelsac zepirsityvieri nimuSebis Segroveba, movla da patronoba hqvia. krebulSi Sesulia qedis municipalitetSi 1977-2016 wlebSi skolis maswavleblebis, raionuli kulturis saxlisa da kulturis centris muSakebis mier mopovebuli xalxuri zepirsityvierebis nimuSebi.
– specialobiT pedagogi, aqamde msgavsi ZiebiT Tu iyaviT dakavebuli?
– saqme, romelsac me Cems kolegebTan erTad SeveWide, did pasuxismgeblobasa da sifrTxiles moiTxovs. erT nebismier interpretacias SeuZlia daukargos masalas pirvandeli saxe. swored amas gvaswavlidnen Cveni profesor-maswavleblebi. me baTumis SoTa rusTavelis saxelobis pedagogiuri institutis 1983-1988 wlebis kursdamTavrebuli var. pirveli kursidan meoreze ise ver gadaxvidodi, Tu ar geqneboda zepirsityvierebaSi savele praqtika gavlili. mec bedma gamiRima da 1984 wels 34 dRiT viyavi folklorul eqspediciaSi saqarTvelos ulamazes kuTxeSi – raWaSi, onis raionSi. eqspedicias xelmZRvanelobda Cemi saTayvanebeli profesori SuSana futkaraZe. maxsovs pirveli Sexvedra respondentebTan sofel uweraSi – andazebi Cavwere. institutis damTavrebis Semdgom samuSaod qedis raionis sofel oqtomberSi gamanawiles, sadac uaRresad gulTbili da enawyliani xalxi damxvda. saocar zepirsityvier nimuSebs vismendi da maTi Caweris survili gamiCnda. ase daiwyo axali etapi Cems cxovrebaSi folkloruli mimarTulebiT. ramdenime wlis Semdeg muSaoba daviwye qedis moswavle-axalgazrdobis raionul saxlSi istoriisa da zepirsityvierebis Semswavleli wreebis xelmZRvanelad.
moswavleebTan erTad dabis maxlobel soflebSi gavdiodi da viwerdi masalebs, romlebsac vaxarisxebdiT Janrebad, vaarqivebdiT, nawili gagvqonda moswavleTa saskolo olimpiadebsa da turebze. 2007 wels, moswavleTa raionuli saxli, kulturis saxli, centraluri biblioTeka da sabavSvo biblioTeka gaerTianda da Seiqmna axali organizacia – a(a)ip `qedis kulturis centri~, sadac daviwye muSaoba folkloris dargis mTavar specialistad. kulturis centris direqtorma Sorena karanaZem ganacxada, rom centris muSaobaSi prioritetuli unda yofiliyo folkloruli mimarTuleba. amags ver davukargav yofil da axlandel direqtorebs vaJa balaZes, rostom ServaSiZes, jambul surmaniZes da mis moadgiles irakli sirabiZes. gavediT qedis municipalitetis 64 sofelsa da dabaSi. saocari Sedegi miviReT. gadavwyviteT wignad gamocema. 2012 wels gvewvia zepirsityvierebis dargis qomagi eTer TaTaraiZe. aRmoCnda, rom kulturis centrebs Soris mTels saqarTveloSi pirvelebi viyaviT, vinc am mimarTulebiT muSaobda. man gadaiRo ramdenime nimuSi, romelic waiRo saqarTvelos folkloris erovnuli centris folkloris ganyofilebaSi da Sedegmac ar daayovna. aWaris avtonomiuri respublikis ganTlebis, kulturisa da sportis saministroSi stumrad myofma folkloris erovnuli centris xelmZRvanelma giorgi uSikiSvilma sTxova ministr giorgi TavamaiSvils ganezogadebina Cveni muSaoba, raTa am saSur saqmes aWaraSi arsebuli yvela kulturis centri Sesdgomoda. saqarTvelos folkloris erovnuli festivalis moTxovnebSi Caemata kidev erTi kategoria – Semkrebni. am saSviliSvilo saqmis warmatebaSi wvlili miuZRvis folkloris dargis mTavar specialists leila beJaniZes, romelic mopovebul masalas ulamazesi kaligrafiiT wers da aarqivebs, Tavadac monawileobs eqspediciebSi. 2014 wels daarqivebaze muSaobisas aRmovaCine, rom sakmao masala mqonda saqorwino wes-CveulebebTan dakavSirebiT. gamiCnda survili, gamekeTebina folklorul-eTnografiuli inscenireba `aWaruli qorwili~. gadawyda, inscenireba Seqmniliyo ZiriTadad merisSi Cawerili nimuSebis mixedviT, radgan es istoriulad uZvelesi xeoba Tavis wiaRSi moicavs sami religiis – warmarTobis, qristianobisa da musulmanobis saukeTeso nazavs, rac sakmaod avTenturia. 2014 wlis 24 dekembers qedis kulturis centrSi daidga es inscenireba, romelzec moviwviT baTumis saxelmwifo universitetis niko berZeniSvilis kvleviTi institutis direqtori roin malaymaZe da am dargis sxva specialistebi. batonma roinma SemogvTavaza, mopovebuli masalebi gagvecno kvleviTi institutis folkloris, dialeqtologiisa da emigrantuli literaturis kvlevis ganyofilebis muSakebisaTvis SuSana futkaraZis xelmZRvanelobiT. urTierTobac Sedga – masalebi damuSavda, daxarisxda da kvleviTi institutis SuamdgomlobiT, baTumis SoTa rusTavelis universitetma Tavis gamomcemlobaSi 2018 wels dagvistamba wigni `aWaruli saunje~, tomi IV, `qedis masalebi~, romlis wardgenac pandemiis gamo ver Sedga. am RonisZiebis gamarTvas male SevZlebT. minda visargeblo SemTxveviT da gazeTiT madloba gadavuxado baTumis saxelmwifo universitetisa da kvleviTi institutis yvela TanamSromels, maT Soris, Cvens Tanaraionels, baton eduard ananiZes, romelsac aseve udidesi wvlili miuZRvis wignis akinZva-dakabadonebaSi. masalebze muSaoba axlac grZeldeba da imedia, axali wignic gamoicema.
– warCinebul students, saxelobiT stipendiats, mecnierul asparezze darCenas gTavazobdnen. Tavi ratom SeikaveT?
– 17 wlisa viyavi, institutis karebi rom SevaRe. pirvelive kursidan Cavewere `damwyeb mweralTa wreSi~ (xelmZRvaneli – profesori neli dumbaZe). gamovcemdiT xelnawer almanax `maWaxelas~. radgan leqsebis werasTan erTad, kargad vxatavdi da mqonda lamazi kaligrafia, damniSnes `almanaxis~ pasuxismgebel redaqtorad. vamayob imiT, rom 5 wlis ganmavlobaSi movxate yvela furceli, Cavwere malxaz CoxaraZis, ioseb sanikiZis, malxaz balaZis, Cemi – rusudan SovnaZis, eTer balaZis, nazi ximSiaSvilisa da kalams SeWidebuli kidev uamravi studentis leqsi, novela, Canaxati, moTxroba; var `studenturi dReebi-2007~-is mxatvrul-SemoqmedebiTi konkursis pirveli adgilis mflobeli noveliT `Ralati~, viyavi istoriisa da arqeologiis samecniero wreebis wevri da studenturi dReebis araerTgzis gamarjvebuli. dajildoebuli var baTumis saqalaqo komitetisa da institutis diplomebiT maRali akademiuri moswrebisa da institutis cxovrebaSi aqtiuri saqmianobisaTvis; viyavi komkavSiris saxelobis stipendiati. yvela fiqrobda, rom aspiranturaSi Cavabarebdi da samuSaod davrCebodi Cemsave institutSi, magram, samwuxarod, ase ar moxda, miuxedavad imisa, rom instituti warCinebiT davasrule. specialobiT var istorikos-filologi. mTeli xuTi wlis ganmavlobaSi samecniero Temebs vamuSavebdi istoriis, kerZod, arqeologiis mimarTulebiT (mecnier-xelmZRvaneli amiran kaxiZe), magram bolo kursze baTumis niko berZeniSvilis saxelobis kvleviTi institutis TanamSromlebma (daviT xaxutaiSvili, nodar kaxiZe, Temur aCugba) gadawyvites, rom Semecvala mimarTuleba da memuSava eTnografiaSi (xelmZRvaneli – nugzar mgelaZe). droebiT daviwye muSaoba kvleviT institutSic, magram kursis dasrulebisTanave samuSaod wavedi qedis raionis oqtombris saSualo skolaSi. maSin aspiranturaSi, romelic TbilisSi iyo, ver Caabarebdi diplomis gareSe, diploms ki mxolod erTi wlis muSaobis Semdeg gvaZlevdnen. daviwye mzadeba TemisaTvis `Zveli aWaruli ojaxi merisis xeobis masalebis mixedviT~. mWirdeboda aseve savele praqtikis gavla eTnografiaSi, magram, samwuxarod, es ambebi daemTxva 1989 wlis 9 aprilis tragedias saqarTveloSi, Semdgom – ganukiTxaobis wlebs. ZiriTadad es iyo is obieqturi mizezebi, romelmac wertili dausva Cems samecniero karieras. 1990 wels gavTxovdi qedaSi da sabolood mivejaWve ojaxs.
– ojaxis roli Tqvens cxovrebaSi?
– ojaxi merisel zurab TurmaniZesTan erTad Sevqmeni, romelic specialobiT inJiner-eleqtrikosia. is wlebis ganmavlobaSi muSaobda qedaSi sxvadasxva pasuxsageb Tanamdebobaze. ori vaJi gvyavs – zaza da Tengizi. zaza mezRvauria, kapitnis meore TanaSemwe. misi mizani Soreuli naosnobis kapitnobaa da am miznisaken nabij-nabij midis, miuxedavad imisa, rom jer kidev 31 wlisaa. Zalian kargi xelovania. menaneba am niWis zRvaSi `gadayra~, magram es misi arCevania. hyavs meuRle ana ximSiaSvili. is CemTvis rZali ki ara, qaliSvilia, romelic ufalma ar maCuqa. Tengizic baTumSi cxovrobs. hyavs imereli meuRle mari ugulava, romelic Cemi meore qaliSvilia.
– sazogadoeba deklamatorad, RonisZiebebis organizatorad gicnobT. . .
– meSvide klasSi viyavi (davamTavre xelvaCauris raionis Txilnaris saSualo skola), roca qarTulis enis maswavlebelma rusudan bogveraZem agvixsna xalxuri `vefxisa da moymis leqsi~. raRacnairi, gansxvavebuli intonaciiT wagvikiTxa da. . . aqedan daiwyo Cemi deklamatorobac. reJisoroba ki Cems filologobasa da wignisadmi usazRvro siyvarulzea dafuZnebuli. warmodgenebs bavSvobidanve vmarTavdi. Cven eqvsi da-Zma varT. vTvli, rom yvelaze metad am saqmeSi gambedaoba mexmareba, radgan auditoriis winaSe welgamarTuli dgoma gambedaobas, karg megobrebsa da Zalian did energias moiTxovs.
– specialobiT muSaobis jeri rom dadges, ra arCevans gaakeTebdiT?
– me yovelTvis viyavi da dResac vrCebi im azrze, rom var pedagogi. 2019 wels warmatebiT Cavabare maswavlebelTa sasertifikacio gamocda qarTul enasa da literaturaSi. imave wels gaviare
60-kreditiani programa qarTul enasa da literaturaSi xiWauris universitetSi da momeniWa ufrosi maswavleblis statusi, Tumca, jerjerobiT, am statusiT ar vmuSaob.
– romeli qarTveli mwerlis Semoqmedebis Tayvanismcemeli xarT?
– konstantine gamsaxurdia miyvars Zalian.
– `aWaruli qorwilis~ garda, sxva ritualebze Tu gimuSaviaT?
– es dadgma CemTvis udidesi pativi iyo. xumroba ar aris, scenaze gaaxmovano im Seni winaprebis wes-tradiciebi, romlebiTac ase amayob da marto aWaraSi ki ara, Tbilissa da inegolSi, CveneburebTan Caitano da gaacno. 2019 wels reJisor gia diasamiZesTan erTad, Cveni masalebis mixedviT, gadaviReT dokumenturi filmi `saxrva~, rac Zveli qarTuli terminia da locvas niSnavs. me da folkloris dargis mTavarma specialistma leila beJaniZem gadavwyviteT, folkloris festivali CavataroT qedaSi, jer regionis mixedviT, Semdeg ki dasavleT saqarTvelos masStabiT.
– gazafxulis dResaswaulebs pirvelad vin gilocavT?
– raoden gasakviric unda iyos, Cems rZlebs veravin aswrebs.
– megobari, romelic gaWirvebis Jams gverdiT dagidgaT?
– ramdenime megobari myavs. maT Soris gamovyofdi meuRles, romelic megobaricaa. erTguli megobrebia umcrosi debi, romlebic yvela gaWirvebis dros dRemde gverdiT midganan. sanimuSo megobari, pedagogi meri diasamiZe, pandemiam wamarTva. es iyo udidesi erudiciis qalbatoni, romelic ara marto Tavis ojaxs, aramed mTel qedas daaklda.
– vis TvliT sikeTis gansaxierebad?
– vTvli, rom aseTi adamiani babuaCemi iyo, romelic 107 wlis asakSi gardaicvala. utkbesi, mzrunveli, 13 Svilis mama. man gvaswavla erTmaneTis siyvaruli, Tanadgoma, Sromis siyvaruli, moTmineba. is 1871 wels iyo dabadebuli. kargad axsovda zaqaria WiWinaZis mosvla qedaSi (Cvenebi maSin qedis raionis sofel oqtomberSi cxovrobdnen). is mas zeqerias eZaxda. momswre iyo ruseT-TurqeTis 1877-1878 wlebis omisa, muhajirobisa.
– meriselebis rZals maTi xelovnebidan ra mogwonT?
– CemTvis udidesi pativia meriselebis rZloba. es is xalxia, romelic stumarsac moalxens da Tavadac moilxens. maT cxovrebaSi simReras udidesi adgili uWiravs. esaa maTi sixarulisa da Wiris Tanmdevi. cekva, simRera, Sairoba Taobidan Taobas gadaecema. Cvens qorwilSi `merisul mayruls~ mTeli sofeli mReroda. simReras Cvens ojaxSi didi xnis warsuli aqvs. gvqonda gitara, fanduri, romelzec eqvsive da-Zma vmRerodiT. cekvazec davdiodi saSualo skolaSi.
– xelovani, romelsac aRmerTebT?
– hamlet gonaSvili.
– romel jildosTan an grantTan gqondaT wvdoma?
– 2014 wels, TanamSromlebTan erTad, movipoveT 6000-lariani granti proeqtiT `tixruli minanqris damamuSavebeli skola-saxelosno qedaSi~. 2018-2020 wlebSi Sevqmeni socialuri proeqti Wibonis damamzadebeli ostatebisaTvis cxmorissa da sofel dandaloSi, romlis mizani iyo Wibonis damamzadebeli ostat-Semsrulebeli moswavleebis gamozrda-daxelovneba (8000 lari); 2020 wels qedis kulturis centrisaTvis Sevqmeni proeqti `xarisxze orientirebuli Sedegi~ 60000 laris farglebSi. jildoebidan ki gamovyofdi 2016 wlis saqarTvelos folkloris erovnul festivalze rusTavelis TeatrSi gadmocemul jildos folklorul-eTnografiuli inscenirebisaTvis `aWaruli qorwili~.
– qedelisTvis yvelaze Rirseul jildod ras miiCnevT?
– es `sapatio qedelis~ wodebaa.